Vestmik

et Small Talk 3   »   uz kichik suhbat 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [yigirma ikki]

kichik suhbat 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? Si----ek-siz-i? S__ c__________ S-z c-e-a-i-m-? --------------- Siz chekasizmi? 0
Varem jah. o---- -a o____ h_ o-d-n h- -------- oldin ha 0
Aga enam ma ei suitseta. A--- -----m-n-c---m-ym-n. A___ e___ m__ c__________ A-m- e-d- m-n c-e-m-y-a-. ------------------------- Ammo endi men chekmayman. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? ch-kis-img--q-r-h--is-z? c__________ q___________ c-e-i-h-m-a q-r-h-m-s-z- ------------------------ chekishimga qarshimisiz? 0
Ei, absoluutselt mitte. Y-q,-mu---qo y--. Y___ m______ y___ Y-q- m-t-a-o y-q- ----------------- Yoq, mutlaqo yoq. 0
See ei häiri mind. Q-rs-i -mas-an. Q_____ e_______ Q-r-h- e-a-m-n- --------------- Qarshi emasman. 0
Joote te midagi? S-zda-ichi-l-k---rm-? S____ i_______ b_____ S-z-a i-h-m-i- b-r-i- --------------------- Sizda ichimlik bormi? 0
Üks konjak? K--y-k? K______ K-n-a-? ------- Konyak? 0
Ei, pigem üks õlu. Y--, -en -ivo-ic--a--- --qul. Y___ m__ p___ i_______ m_____ Y-q- m-n p-v- i-h-a-i- m-q-l- ----------------------------- Yoq, men pivo ichganim maqul. 0
Reisite te palju? S-z-kop -a--ha- -il--izm-? S__ k__ s______ q_________ S-z k-p s-y-h-t q-l-s-z-i- -------------------------- Siz kop sayohat qilasizmi? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. Ha------an xi-m-t saf-r---i. H__ a_____ x_____ s_________ H-, a-o-a- x-z-a- s-f-r-a-i- ---------------------------- Ha, asosan xizmat safarlari. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. Lekin-ho-ir --z b--y-rda---til-ami-. L____ h____ b__ b_ y____ t__________ L-k-n h-z-r b-z b- y-r-a t-t-l-a-i-. ------------------------------------ Lekin hozir biz bu yerda tatildamiz. 0
On alles kuumus! Q---a- i-s-q-ik! Q_____ i________ Q-n-a- i-s-q-i-! ---------------- Qanday issiqlik! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. Ha, ---un j----i-si-. H__ b____ j___ i_____ H-, b-g-n j-d- i-s-q- --------------------- Ha, bugun juda issiq. 0
Lähme rõdule. Ke---g---a--o-ga -hi-ay--k. K______ b_______ c_________ K-l-n-, b-l-o-g- c-i-a-l-k- --------------------------- Keling, balkonga chiqaylik. 0
Homme on siin pidu. Er-ag- bu ---da-z------ --r. E_____ b_ y____ z______ b___ E-t-g- b- y-r-a z-y-f-t b-r- ---------------------------- Ertaga bu yerda ziyofat bor. 0
Tulete te ka? Siz --m-kela--zmi? S__ h__ k_________ S-z h-m k-l-s-z-i- ------------------ Siz ham kelasizmi? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. Ha,--izn--ha---aklif ---ish-i. H__ b____ h__ t_____ q________ H-, b-z-i h-m t-k-i- q-l-s-d-. ------------------------------ Ha, bizni ham taklif qilishdi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 usbeki (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...