Vestmik

et Arsti juures   »   uz Doktorda

57 [viiskümmend seitse]

Arsti juures

Arsti juures

57 [ellik etti]

Doktorda

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Mul on aeg arsti juures. Men-----i---orla--q--u-i--o-. M____ s__________ q_____ b___ M-n-a s-i-o-o-l-r q-b-l- b-r- ----------------------------- Menda shifokorlar qabuli bor. 0
Mu aeg on kella kümneks. Menin---o-- --ga -chr-s--v-m-b--. M_____ s___ o___ u__________ b___ M-n-n- s-a- o-g- u-h-a-h-v-m b-r- --------------------------------- Mening soat onga uchrashuvim bor. 0
Kuidas on teie nimi? I-m--g-z-n--a? I_______ n____ I-m-n-i- n-m-? -------------- Ismingiz nima? 0
Palun võtke ootetoas istet. I--imo-, ku-is- z-li-a-jo- oling. I_______ k_____ z_____ j__ o_____ I-t-m-s- k-t-s- z-l-d- j-y o-i-g- --------------------------------- Iltimos, kutish zalida joy oling. 0
Arst tuleb kohe. Tez o-a-a shifo-or---ladi. T__ o____ s_______ k______ T-z o-a-a s-i-o-o- k-l-d-. -------------------------- Tez orada shifokor keladi. 0
Kus te kindlustatud olete? S----ay-r-a --g-rtal-nga---z? S__ q______ s________________ S-z q-y-r-a s-g-r-a-a-g-n-i-? ----------------------------- Siz qayerda sugurtalangansiz? 0
Mis saan ma teie heaks teha? Si-ga qand-y--o-da- ---ish-m-mu--n? S____ q_____ y_____ b_______ m_____ S-z-a q-n-a- y-r-a- b-r-s-i- m-k-n- ----------------------------------- Sizga qanday yordam berishim mukin? 0
On teil valud? O-r-- -o-mi? O____ b_____ O-r-q b-r-i- ------------ Ogriq bormi? 0
Kus teil valutab? U---y--da ---o--tla-di? U q______ j____________ U q-y-r-a j-r-h-t-a-d-? ----------------------- U qayerda jarohatlandi? 0
Mul on pidevalt seljavalud. M-nda -oimo--el og-i-i-bor. M____ d____ b__ o_____ b___ M-n-a d-i-o b-l o-r-g- b-r- --------------------------- Menda doimo bel ogrigi bor. 0
Mul on tihti peavalud. K-pi--h---o--i--o--iya--i. K_______ b_____ o_________ K-p-n-h- b-s-i- o-r-y-p-i- -------------------------- Kopincha boshim ogriyapti. 0
Mul on mõnikord kõhuvalud. B-zid- -sh-o------o-r-y----. B_____ o_________ o_________ B-z-d- o-h-o-o-i- o-r-y-p-i- ---------------------------- Bazida oshqozonim ogriyapti. 0
Võtke palun ülakeha paljaks! Och-n-,-koy--ks--ni-oc--n-! O______ k__________ o______ O-h-n-, k-y-a-s-z-i o-h-n-! --------------------------- Oching, koylaksizni oching! 0
Heitke palun voodile! I-t-mo---k-es-o-a --t--g! I_______ k_______ y______ I-t-m-s- k-e-l-g- y-t-n-! ------------------------- Iltimos, kresloga yoting! 0
Vererõhk on korras. Qon -osim--ya-s--. Q__ b_____ y______ Q-n b-s-m- y-x-h-. ------------------ Qon bosimi yaxshi. 0
Ma teen teile süsti. M---s--g- --o- q--a-an. M__ s____ u___ q_______ M-n s-z-a u-o- q-l-m-n- ----------------------- Men sizga ukol qilaman. 0
Ma annan teile tablette. Men--iz-- -a--e-k---r-i-b--ama-. M__ s____ t____________ b_______ M-n s-z-a t-b-e-k-l-r-i b-r-m-n- -------------------------------- Men sizga tabletkalarni beraman. 0
Ma annan teile apteegi jaoks retsepti. M-- -iz-- --r-x-na-a r--se-t b-ra---. M__ s____ d_________ r______ b_______ M-n s-z-a d-r-x-n-g- r-t-e-t b-r-m-n- ------------------------------------- Men sizga dorixonaga retsept beraman. 0

Pikad sõnad, lühikesed sõnad

Sõna pikkus sõltub selle sisu informatiivsusest. Nii väidab üks Ameerikas tehtud uuring. Teadlased hindasid kümne erineva Euroopa keele sõnu. Seda tehti arvuti abiga. Arvuti analüüsis erinevaid sõnu vastava programmiga. Valemi abil arvutati sõnade sisu informatiivsust. Tulemused olid selged. Mida lühem on sõna, seda vähem on selles teavet. Huvitaval kombel kasutame me lühemaid sõnu rohkem kui pikki. Põhjus võib peituda keele tõhususes. Kui me räägime, keskendume me kõige olulisemale. Seega vähese sisuga sõnad ei pea olema pikad. See tagab, et me ei kuluta liiga palju aega ebaolulistele asjadele. Pikkuse ja sisu vastastikkusel sõltuvusel on veel üks eelis. Nii jääb lause informatiivne sisu alati samaks. See tähendab, et me ütleme teatud aja jooksul samas mahus teavet. Näiteks saame me kasutada vaid mõnda pikka sõna. Aga lühikesi sõnu saame me kasutada palju rohkem. See ei ole tähtis, millised sõnad me valime: informatiivne sisu jääb samaks. Selle tulemusena on meie kõnel järjepidev rütm. Ja nii on kuulajal meid lihtsam jälgida. Kui informatsiooni hulk pidevalt muutuks, oleks seda raske hoomata. Kuulajad ei suudaks meie kõnega kohaneda. Seega arusaamine muutuks raskendatuks. Seega, kes tahab end võimalikult hästi arusaadavaks teha, peaks kasutama lühikesi sõnu. Sest lühikesi sõnu on lihtsam mõista kui pikki. Niisiis järgi põhimõtet: Keep It Short and Simple! (tõlge: Räägi lihtsalt ja lühidalt!) Kokkuvõtvalt KISS!