Vestmik

et Töö   »   uz Ishlamoq

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [ellik besh]

Ishlamoq

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Ya--a----ch-n-ni-a--s----las-z? Y______ u____ n___ i__ q_______ Y-s-a-h u-h-n n-m- i-h q-l-s-z- ------------------------------- Yashash uchun nima ish qilasiz? 0
Mu mees on arst. E-i-n--g ka-bi s---o---. E_______ k____ s________ E-i-n-n- k-s-i s-i-o-o-. ------------------------ Erimning kasbi shifokor. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. Men-ha-s--r---o--b--ar-m--aqtda --h--yma-. M__ h_______ b____ y____ v_____ i_________ M-n h-m-h-r- b-l-b y-r-m v-q-d- i-h-a-m-n- ------------------------------------------ Men hamshira bolib yarim vaqtda ishlayman. 0
Varsti saame me pensionit. T----r--a-p-ns----ola-iz. T__ o____ p______ o______ T-z o-a-a p-n-i-a o-a-i-. ------------------------- Tez orada pensiya olamiz. 0
Kuid maksud on kõrged. A-mo------lar-yu---i. A___ s_______ y______ A-m- s-l-q-a- y-q-r-. --------------------- Ammo soliqlar yuqori. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. V--so---q sugur-a-- yu-o-i. V_ s_____ s________ y______ V- s-g-i- s-g-r-a-i y-q-r-. --------------------------- Va sogliq sugurtasi yuqori. 0
Kelleks sa saada tahad? S-- ---a b---sh-i---h---si-? S__ n___ b_______ x_________ S-z n-m- b-l-s-n- x-h-a-s-z- ---------------------------- Siz nima bolishni xohlaysiz? 0
Ma tahan inseneriks saada. M----uh-n----bol--hni-x----yma-. M__ m_______ b_______ x_________ M-n m-h-n-i- b-l-s-n- x-h-a-m-n- -------------------------------- Men muhandis bolishni xohlayman. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. Me- u-iver--tetda-oq-m-qc--m--. M__ u____________ o____________ M-n u-i-e-s-t-t-a o-i-o-c-i-a-. ------------------------------- Men universitetda oqimoqchiman. 0
Ma olen praktikant. Men--t---o--an. M__ s__________ M-n s-a-y-r-a-. --------------- Men stajyorman. 0
Ma ei teeni palju. Me- --- m-o-- -l--yman. M__ k__ m____ o________ M-n k-p m-o-h o-m-y-a-. ----------------------- Men kop maosh olmayman. 0
Ma teen praktikat välismaal. M---xor---a--m-li-----‘t-yap-a-. M__ x______ a_______ o__________ M-n x-r-j-a a-a-i-o- o-t-y-p-a-. -------------------------------- Men xorijda amaliyot o‘tayapman. 0
See on minu ülemus. b- -e-i-g --j-yin-m b_ m_____ x________ b- m-n-n- x-j-y-n-m ------------------- bu mening xojayinim 0
Mul on meeldivad kolleegid. Me---- yax-h- h-m-a-bla-i--b--. M_____ y_____ h___________ b___ M-n-n- y-x-h- h-m-a-b-a-i- b-r- ------------------------------- Mening yaxshi hamkasblarim bor. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. Bi- h-----im tu----- p---id--os---n----bor-miz. B__ h__ d___ t______ p______ o________ b_______ B-z h-r d-i- t-s-l-k p-y-i-a o-h-o-a-a b-r-m-z- ----------------------------------------------- Biz har doim tushlik paytida oshxonaga boramiz. 0
Ma otsin töökohta. Me- j----i--ryapma-. M__ j__ q___________ M-n j-y q-d-r-a-m-n- -------------------- Men joy qidiryapman. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. Me--bir-y-l--n ---i-ishsizm-n. M__ b__ y_____ b___ i_________ M-n b-r y-l-a- b-r- i-h-i-m-n- ------------------------------ Men bir yildan beri ishsizman. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. Bu m-mlakatda i--s---a----d- -o-. B_ m_________ i________ j___ k___ B- m-m-a-a-d- i-h-i-l-r j-d- k-p- --------------------------------- Bu mamlakatda ishsizlar juda kop. 0

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?