Vestmik

et Omadussõnad 2   »   uz sifatlar 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [etmish toqqiz]

sifatlar 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. M-- -o- k----k-k-yama-. M__ k__ k_____ k_______ M-n k-k k-y-a- k-y-m-n- ----------------------- Men kok koylak kiyaman. 0
Mul on punane kleit seljas. Me--q--il k-yl----iya-an. M__ q____ k_____ k_______ M-n q-z-l k-y-a- k-y-m-n- ------------------------- Men qizil koylak kiyaman. 0
Mul on roheline kleit seljas. M-n-y---il---b-s-am--. M__ y_____ l__________ M-n y-s-i- l-b-s-a-a-. ---------------------- Men yashil libosdaman. 0
Ma ostan musta koti. Me-------su--a----i-----man. M__ q___ s____ s____ o______ M-n q-r- s-m-a s-t-b o-a-a-. ---------------------------- Men qora sumka sotib olaman. 0
Ma ostan pruuni koti. M-n-jig--r--- ---ka -o----ol-man. M__ j________ s____ s____ o______ M-n j-g-r-a-g s-m-a s-t-b o-a-a-. --------------------------------- Men jigarrang sumka sotib olaman. 0
Ma ostan valge koti. M-n-oq --mka s---b--l--an. M__ o_ s____ s____ o______ M-n o- s-m-a s-t-b o-a-a-. -------------------------- Men oq sumka sotib olaman. 0
Mul on vaja uut autot. Me-g--y--g---a--in- ----k. M____ y____ m______ k_____ M-n-a y-n-i m-s-i-a k-r-k- -------------------------- Menga yangi mashina kerak. 0
Mul on vaja kiiret autot. M-n-a---z -as--na kera-. M____ t__ m______ k_____ M-n-a t-z m-s-i-a k-r-k- ------------------------ Menga tez mashina kerak. 0
Mul on vaja mugavat autot. Men-- qu--y ma--ina -e-a-. M____ q____ m______ k_____ M-n-a q-l-y m-s-i-a k-r-k- -------------------------- Menga qulay mashina kerak. 0
Seal üleval elab vana naine. U y-rd--bi- k--p-- y--hay--. U y____ b__ k_____ y________ U y-r-a b-r k-m-i- y-s-a-d-. ---------------------------- U yerda bir kampir yashaydi. 0
Seal üleval elab paks naine. U yerd- --m---a--l y---a-di. U y____ s____ a___ y________ U y-r-a s-m-z a-o- y-s-a-d-. ---------------------------- U yerda semiz ayol yashaydi. 0
Seal all elab uudishimulik naine. U -r---qi--q bi---y---y-s-ayd-. U e___ q____ b__ a___ y________ U e-d- q-z-q b-r a-o- y-s-a-d-. ------------------------------- U erda qiziq bir ayol yashaydi. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. Me---nlar---- ---sh- o--m-ar -d-. M____________ y_____ o______ e___ M-h-o-l-r-m-z y-x-h- o-a-l-r e-i- --------------------------------- Mehmonlarimiz yaxshi odamlar edi. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Me-m-nlar--i--o-o-li oda-l-r--d-. M____________ o_____ o______ e___ M-h-o-l-r-m-z o-o-l- o-a-l-r e-i- --------------------------------- Mehmonlarimiz odobli odamlar edi. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Bizn-n--m-h--n-a--mi- ---iqarl--o--m-ar--di. B______ m____________ q________ o______ e___ B-z-i-g m-h-o-l-r-m-z q-z-q-r-i o-a-l-r e-i- -------------------------------------------- Bizning mehmonlarimiz qiziqarli odamlar edi. 0
Mul on armsad lapsed. Men b-la---ni --x----kora--n. M__ b________ y_____ k_______ M-n b-l-l-r-i y-x-h- k-r-m-n- ----------------------------- Men bolalarni yaxshi koraman. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. L--in----s---larnin--yar-m-s -o--la---bo-. L____ q_____________ y______ b_______ b___ L-k-n q-‘-h-i-a-n-n- y-r-m-s b-l-l-r- b-r- ------------------------------------------ Lekin qo‘shnilarning yaramas bolalari bor. 0
Kas teie lapsed on head? Farzand-ar--g-- y---h---? F______________ y________ F-r-a-d-a-i-g-z y-x-h-m-? ------------------------- Farzandlaringiz yaxshimi? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 usbeki (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...