Vestmik

et Kodus   »   uz uyda

17 [seitseteist]

Kodus

Kodus

17 [on etti]

uyda

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Siin on meie maja. M-na b---i---u-imi-. M___ b______ u______ M-n- b-z-i-g u-i-i-. -------------------- Mana bizning uyimiz. 0
Üleval on katus. Yu--r-----om b--. Y_______ t__ b___ Y-q-r-d- t-m b-r- ----------------- Yuqorida tom bor. 0
All on kelder. Quyid---odva- --y-as-g--. Q_____ p_____ j__________ Q-y-d- p-d-a- j-y-a-h-a-. ------------------------- Quyida podval joylashgan. 0
Maja taga on aed. Uyning or--s--a--o--bor. U_____ o_______ b__ b___ U-n-n- o-q-s-d- b-g b-r- ------------------------ Uyning orqasida bog bor. 0
Maja ees ei ole tänavat. U-n-ng ol--da he-h -an--y -o- yoq. U_____ o_____ h___ q_____ y__ y___ U-n-n- o-d-d- h-c- q-n-a- y-l y-q- ---------------------------------- Uyning oldida hech qanday yol yoq. 0
Maja kõrval on puud. Uyn-n---o--da -ar-xtl-----r. U_____ y_____ d________ b___ U-n-n- y-n-d- d-r-x-l-r b-r- ---------------------------- Uyning yonida daraxtlar bor. 0
Siin on minu korter. Man------n- k-a-t----. M___ m_____ k_________ M-n- m-n-n- k-a-t-r-m- ---------------------- Mana mening kvartiram. 0
Siin on köök ja vannituba. Mana-o--xon--va --mmo-. M___ o______ v_ h______ M-n- o-h-o-a v- h-m-o-. ----------------------- Mana oshxona va hammom. 0
Seal on elutuba ja magamistuba. Y--h-----o-as- -- y---qx-na---vju-. Y______ x_____ v_ y________ m______ Y-s-a-h x-n-s- v- y-t-q-o-a m-v-u-. ----------------------------------- Yashash xonasi va yotoqxona mavjud. 0
Välisuks on lukus. Old-eshi--yo-i-. O__ e____ y_____ O-d e-h-k y-p-q- ---------------- Old eshik yopiq. 0
Kuid aknad on lahti. A-mo--e--zal-r--chi-. A___ d________ o_____ A-m- d-r-z-l-r o-h-q- --------------------- Ammo derazalar ochiq. 0
Täna on kuum. Bugu---ss--. B____ i_____ B-g-n i-s-q- ------------ Bugun issiq. 0
Me lähme elutuppa. Biz-y--h----xonas--- k-ra---. B__ y______ x_______ k_______ B-z y-s-a-h x-n-s-g- k-r-m-z- ----------------------------- Biz yashash xonasiga kiramiz. 0
Seal on diivan ja tugitool. Di-a- -----e-l--b--. D____ v_ k_____ b___ D-v-n v- k-e-l- b-r- -------------------- Divan va kreslo bor. 0
Võtke istet! S-z--ti--ng! S__ o_______ S-z o-i-i-g- ------------ Siz otiring! 0
Seal on minu arvuti. M--i-g-komp--t-ri--osh- ----. M_____ k__________ o___ e____ M-n-n- k-m-y-t-r-m o-h- e-d-. ----------------------------- Mening kompyuterim osha erda. 0
Seal seisab mu stereosüsteem. M-nin--s-e---i--s-u-y--da. M_____ s_______ s__ y_____ M-n-n- s-e-e-i- s-u y-r-a- -------------------------- Mening stereoim shu yerda. 0
Telekas on täiesti uus. Te-e-iz-r-yang-. T________ y_____ T-l-v-z-r y-n-i- ---------------- Televizor yangi. 0

Sõna ja sõnavara

Igal keelel on oma sõnavara. Sõnavara koosneb kindlast hulgast sõnadest. Sõna on sõltumatu keeleline üksus. Sõnad on alati selge tähendus. See eristab neid helidest ja silpidest. Sõnade arv on igas keeles erinev. Inglise keeles on näiteks palju sõnu. Võib isegi öelda, et inglise keel on sõnavara poolest maailmameister. Praegu on inglise keeles arvatavasti rohkem kui miljon sõna. Oxfordi inglise keele sõnaraamatus on üle 600000 sõna. Hiina, hispaania ja vene keeles on palju vähem. Keele sõnavara sõltub ka selle ajaloost. Inglise keelt on mõjutanud mitmed teised keeled ja kultuurid. Seetõttu on inglise keele sõnavara märkimiväärselt kasvanud. Aga inglise sõnavara kasvab ka tänapäeval. Ekspertide hinnangul lisandub iga päev 15 uut sõna. Kõige rohkem pärinevad need uuest meediast. Teaduslik terminoloogia on välja arvatud. Sest keemiaalane terminoloogia sisaldab juba üksi tuhandeid sõnu. Peaaegu igas keeles kasutatakse pikemaid sõnu vähem kui lühemaid sõnu. Ja enamik kõnelejaid kasutab vaid mõnd sõna. Sellepärast valime me aktiivse ja passiivse sõnavara vahel. Passiivne sõnavara sisaldab sõnu, mida mõistame. Kuid me kasutame neid harva või üldse mitte. Aktiivne sõnavara sisaldab sõnu, mida me kasutame regulaarselt. Lihtsate vestluste ja tekstide loomiseks piisab vähestest sõnadest. Inglise keeles läheb selleks tarvis vaid umbes 400 sõna ja 40 tegusõna. Nii et ärge muretsege, kui teie sõnavara on piiratud!
Kas sa teadsid?
Heebrea keel kuulub afroaasia keelte rühma. See on lähemas suguluses araabia ja aramea keelega. Heebrea keel on emakeeleks 5 miljonile inimesele. Modernne heebrea keel on siiski kunstlikult tekitatud keel. Selle põhi arenes ammu välja surnud vanaheebrea keelest. Sõnavara ja grammatika võeti osaliselt teistest keeltest üle. Nii ehitati vanaheebrea keel teadlikult modernseks standardkeeleks. Selline plaanitud keelemuutus on kogu maailmas unikaalne. Heebrea keele märgisüsteem koosneb kaashäälikutekirjast. See tähendab, et tavaliselt täishäälikuid ei kirjutata. Nende jaoks ei ole eraldi tähti. Heebrea kirja loetakse paremalt vasakule. Nende märgid on pärit 3000 aastat vanast traditsioonist. Kes heebrea keelt õpib, tutvub samaaegselt pisut kultuuriajalooga. Proovige ise järele!