Vestmik

et Suurpuhastus   »   uz uy tozalash

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [on sakkiz]

uy tozalash

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Täna on laupäev. B-g----h----. B____ s______ B-g-n s-a-b-. ------------- Bugun shanba. 0
Täna on meil aega. B-g-n -a--im-- bo-. B____ v_______ b___ B-g-n v-q-i-i- b-r- ------------------- Bugun vaqtimiz bor. 0
Täna koristame me korterit. B-gun-b------r-ir--- toza-a----. B____ b__ k_________ t__________ B-g-n b-z k-a-t-r-n- t-z-l-y-i-. -------------------------------- Bugun biz kvartirani tozalaymiz. 0
Ma puhastan vannituba. Men h-mmomni ----la--a-. M__ h_______ t__________ M-n h-m-o-n- t-z-l-y-a-. ------------------------ Men hammomni tozalayman. 0
Mu mees peseb autot. Er---------- --vadi. E___ m______ y______ E-i- m-s-i-a y-v-d-. -------------------- Erim mashina yuvadi. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. B-l-lar-ve--s-pe--a--- t---l-sha--. B______ v_____________ t___________ B-l-l-r v-l-s-p-d-a-n- t-z-l-s-a-i- ----------------------------------- Bolalar velosipedlarni tozalashadi. 0
Vanaema kastab lilli. Buv----u-la-n- s---r-d-. B____ g_______ s________ B-v-m g-l-a-n- s-g-r-d-. ------------------------ Buvim gullarni sugoradi. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. Bo--l-- --l---r -------i-t--al-s---i. B______ b______ x_______ t___________ B-l-l-r b-l-l-r x-n-s-n- t-z-l-s-a-i- ------------------------------------- Bolalar bolalar xonasini tozalashadi. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. E--- ------- t-z---y-i. E___ s______ t_________ E-i- s-o-i-i t-z-l-y-i- ----------------------- Erim stolini tozalaydi. 0
Mina panen riided pesumasinasse. M---k-r---ni---r--u-ish--a-h-n-s-g- -oydi-. M__ k_______ k__ y_____ m__________ q______ M-n k-r-a-n- k-r y-v-s- m-s-i-a-i-a q-y-i-. ------------------------------------------- Men kirlarni kir yuvish mashinasiga qoydim. 0
Ma riputan pesu üles. Me---irl-rni -li- -e---p--n. M__ k_______ i___ k_________ M-n k-r-a-n- i-i- k-t-a-m-n- ---------------------------- Men kirlarni ilib ketyapman. 0
Ma triigin pesu. Me---irla-----az--l--y--n. M__ k_______ d____________ M-n k-r-a-n- d-z-o-l-y-a-. -------------------------- Men kirlarni dazmollayman. 0
Aknad on mustad. D--a--l-r i-l-s. D________ i_____ D-r-z-l-r i-l-s- ---------------- Derazalar iflos. 0
Põrand on must. Z--i- if--s. Z____ i_____ Z-m-n i-l-s- ------------ Zamin iflos. 0
Nõud on mustad. Id---lar i----. I_______ i_____ I-i-h-a- i-l-s- --------------- Idishlar iflos. 0
Kes aknad ära peseb? D--aza-ar-- k----oza---d-? D__________ k__ t_________ D-r-z-l-r-i k-m t-z-l-y-i- -------------------------- Derazalarni kim tozalaydi? 0
Kes võtab tolmu? Kim-ch--g--t-oq--? K__ c_____________ K-m c-a-g-u-m-q-a- ------------------ Kim changyutmoqda? 0
Kes peseb nõud? Kim---i--la--i-y-vadi? K__ i_________ y______ K-m i-i-h-a-n- y-v-d-? ---------------------- Kim idishlarni yuvadi? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 usbeki (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!