Vestmik

et Diskoteegis   »   uz Diskotekada

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [qirq olti]

Diskotekada

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? Bu o-i-d-q--e---mi? B_ o______ b_______ B- o-i-d-q b-p-l-i- ------------------- Bu orindiq bepulmi? 0
Kas ma võin teiega istuda? Yoningga ot----m b-lad-mi? Y_______ o______ b________ Y-n-n-g- o-i-s-m b-l-d-m-? -------------------------- Yoningga otirsam boladimi? 0
Meeleldi. Ixt-y-----ra---h--. I________ r________ I-t-y-r-y r-v-s-d-. ------------------- Ixtiyoriy ravishda. 0
Kuidas teile muusika meeldib? M-siqa-sizg--q-n-a---o----? M_____ s____ q_____ y______ M-s-q- s-z-a q-n-a- y-q-d-? --------------------------- Musiqa sizga qanday yoqadi? 0
Veidi valju. B-r----ju-- ba---d. B__ o_ j___ b______ B-r o- j-d- b-l-n-. ------------------- Bir oz juda baland. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. A--- --ru- ju-a-ya----------di. A___ g____ j___ y_____ o_______ A-m- g-r-h j-d- y-x-h- o-n-y-i- ------------------------------- Ammo guruh juda yaxshi oynaydi. 0
Kas te käite tihti siin? Siz --z---- s-u y-r-amis-z? S__ t______ s__ y__________ S-z t-z-t-z s-u y-r-a-i-i-? --------------------------- Siz tez-tez shu yerdamisiz? 0
Ei, see on esimene kord. Y----b- b------i ---ta. Y___ b_ b_______ m_____ Y-q- b- b-r-n-h- m-r-a- ----------------------- Yoq, bu birinchi marta. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. M-n ---ye--a----h q-chon--olm-g----n. M__ b_ y____ h___ q_____ b___________ M-n b- y-r-a h-c- q-c-o- b-l-a-a-m-n- ------------------------------------- Men bu yerda hech qachon bolmaganman. 0
Kas te tantsite? r-q-ga-tu----iz-i r_____ t_________ r-q-g- t-s-a-i-m- ----------------- raqsga tushasizmi 0
Hiljem võib-olla. Ba--i keyinro-. B____ k________ B-l-i k-y-n-o-. --------------- Balki keyinroq. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. Me- ----al---y----i-ra---a-tush---lmayma-. M__ u_______ y_____ r_____ t____ o________ M-n u-c-a-i- y-x-h- r-q-g- t-s-a o-m-y-a-. ------------------------------------------ Men unchalik yaxshi raqsga tusha olmayman. 0
See on väga lihtne. B-----a---on. B_ j___ o____ B- j-d- o-o-. ------------- Bu juda oson. 0
Ma näitan teile. Me---i--- ---s-ta-an. M__ s____ k__________ M-n s-z-a k-r-a-a-a-. --------------------- Men sizga korsataman. 0
Ei, parem mõni teine kord. Yoq--bo-hqa-s--a- yaxsh-r--. Y___ b_____ s____ y_________ Y-q- b-s-q- s-f-r y-x-h-r-q- ---------------------------- Yoq, boshqa safar yaxshiroq. 0
Ootate te kedagi? K-mn-dir--u-yap-i---? K_______ k___________ K-m-i-i- k-t-a-s-z-i- --------------------- Kimnidir kutyapsizmi? 0
Jah, oma poiss-sõpra. Ha- d-s-im--. H__ d________ H-, d-s-i-g-. ------------- Ha, dostimga. 0
Sealt tagant ta tulebki! U e--a -e--d-! U e___ k______ U e-g- k-l-d-! -------------- U erga keladi! 0

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!