Vestmik

et Minevik 1   »   ha bayan 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [tamanin da daya]

bayan 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hausa Mängi Rohkem
kirjutama r--u-a r_____ r-b-t- ------ rubuta 0
Ta kirjutas kirja. Y--rubuta----a---. Y_ r_____ t_______ Y- r-b-t- t-k-r-a- ------------------ Ya rubuta takarda. 0
Ja tema kirjutas kaardi. K-ma -a----ut--kat-. K___ t_ r_____ k____ K-m- t- r-b-t- k-t-. -------------------- Kuma ta rubuta kati. 0
lugema ka---ta k______ k-r-n-a ------- karanta 0
Ta luges ajakirja. Y--k---n----u-allar. Y_ k______ m________ Y- k-r-n-a m-j-l-a-. -------------------- Ya karanta mujallar. 0
Ja ta luges raamatut. Ku-- -a-kar-n---litta-i. K___ t_ k______ l_______ K-m- t- k-r-n-a l-t-a-i- ------------------------ Kuma ta karanta littafi. 0
võtma d-uka d____ d-u-a ----- dauka 0
Ta võttis sigareti. Y---auk- --ba. Y_ d____ t____ Y- d-u-i t-b-. -------------- Ya dauki taba. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Cho-ol--- -a-d-uko. C________ t_ d_____ C-o-o-a-e t- d-u-o- ------------------- Chocolate ta dauko. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. Y- k-san-- -a----aminci am-a--- k---n---m-i-ami---. Y_ k______ m____ a_____ a___ t_ k______ m__ a______ Y- k-s-n-e m-r-r a-i-c- a-m- t- k-s-n-e m-i a-i-c-. --------------------------------------------------- Ya kasance marar aminci amma ta kasance mai aminci. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. L-l--a ce-a--a--a sha-ala. L_____ c_ a___ t_ s_______ L-l-l- c- a-m- t- s-a-a-a- -------------------------- Lalala ce amma ta shagala. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Ta-a--i n--a--a -----da a----i. T______ n_ a___ t___ d_ a______ T-l-u-i n- a-m- t-n- d- a-z-k-. ------------------------------- Talauci ne amma tana da arziki. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. Ba -h- da-ku-i-sai--as-i. B_ s__ d_ k___ s__ b_____ B- s-i d- k-d- s-i b-s-i- ------------------------- Ba shi da kudi sai bashi. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Ba- -i s---b-,-y--yi-ras-in-saa. B__ y_ s__ b__ y_ y_ r_____ s___ B-i y- s-a b-, y- y- r-s-i- s-a- -------------------------------- Bai yi saa ba, ya yi rashin saa. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Bai-yi n--a---ba, --m---a--asa. B__ y_ n_____ b__ a___ y_ k____ B-i y- n-s-r- b-, a-m- y- k-s-. ------------------------------- Bai yi nasara ba, amma ya kasa. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Bai -ams- -- -m-- ------- g--suw-. B__ g____ b_ a___ y_ k___ g_______ B-i g-m-u b- a-m- y- k-s- g-m-u-a- ---------------------------------- Bai gamsu ba amma ya kasa gamsuwa. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. B-i--- da---ba- b-i j--d------. B__ j_ d___ b__ b__ j_ d___ b__ B-i j- d-d- b-, b-i j- d-d- b-. ------------------------------- Bai ji dadi ba, bai ji dadi ba. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. Ba-a---------b----so --i b-. B_ a s_ s___ b_ a s_ s__ b__ B- a s- s-i- b- a s- s-i b-. ---------------------------- Ba a so shi, ba a so shi ba. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 hausa (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...