Vestmik

et midagi soovima   »   ha son wani abu

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [sabain]

son wani abu

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hausa Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? K-na----k- -ha ---a? K___ s_ k_ s__ t____ K-n- s- k- s-a t-b-? -------------------- Kuna so ku sha taba? 0
Kas te sooviksite tantsida? k--a ------yi -a-a? k___ s_ k_ y_ r____ k-n- s- k- y- r-w-? ------------------- kana so ka yi rawa? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Ko -u -----a-a k---n? K_ m_ d__ t___ k_____ K- m- d-n t-k- k-d-n- --------------------- Ko mu dan taka kadan? 0
Ma sooviksin suitsetada. I----o-i----- ta-a I__ s_ i_ s__ t___ I-a s- i- s-a t-b- ------------------ Ina so in sha taba 0
Soovid sa sigaretti? ka-- -on-t---? k___ s__ t____ k-n- s-n t-b-? -------------- kana son taba? 0
Ta soovib tuld. Ya-a-----w-ta. Y___ s__ w____ Y-n- s-n w-t-. -------------- Yana son wuta. 0
Ma sooviksin midagi juua. I-- -o -- sha I__ s_ i_ s__ I-a s- i- s-a ------------- Ina so in sha 0
Ma sooviksin midagi süüa. Ina-so--n c- -a-i-abu. I__ s_ i_ c_ w___ a___ I-a s- i- c- w-n- a-u- ---------------------- Ina so in ci wani abu. 0
Ma sooviksin veidi puhata. Ina--- -n-hut-. I__ s_ i_ h____ I-a s- i- h-t-. --------------- Ina so in huta. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. I-- s---- t--b------ w------u. I__ s_ i_ t______ k_ w___ a___ I-a s- i- t-m-a-e k- w-n- a-u- ------------------------------ Ina so in tambaye ku wani abu. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. I-- s- i--------e----w--- abu. I__ s_ i_ t______ k_ w___ a___ I-a s- i- t-m-a-e k- w-n- a-u- ------------------------------ Ina so in tambaye ku wani abu. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. I-a--o in g---a-e----z-wa-wa---ab-. I__ s_ i_ g______ k_ z___ w___ a___ I-a s- i- g-y-a-e k- z-w- w-n- a-u- ----------------------------------- Ina so in gayyace ku zuwa wani abu. 0
Mida te soovite, palun? me ---e so don----ah m_ k___ s_ d__ A____ m- k-k- s- d-n A-l-h -------------------- me kuke so don Allah 0
Soovite te kohvi? Ku-- -o k- s---k--i? K___ s_ k_ s__ k____ K-n- s- k- s-a k-f-? -------------------- Kuna so ku sha kofi? 0
Või soovite te pigem teed? K--ka gwa---ce--a s-a k--i? K_ k_ g_______ k_ s__ k____ K- k- g-a-m-c- k- s-a k-f-? --------------------------- Ko ka gwammace ka sha kofi? 0
Me soovime koju sõita. M----s- m- kom- --d-. M___ s_ m_ k___ g____ M-n- s- m- k-m- g-d-. --------------------- Muna so mu koma gida. 0
Soovite te taksot? k-n- s-- ta-i k___ s__ t___ k-n- s-n t-s- ------------- kuna son tasi 0
Nad soovivad helistada. Ku-- -on-y-n ki--. K___ s__ y__ k____ K-n- s-n y-n k-r-. ------------------ Kuna son yin kira. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 hausa (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.