Vestmik

et Autorike   »   ha lalacewar mota

39 [kolmkümmend üheksa]

Autorike

Autorike

39 [talatin da tara]

lalacewar mota

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hausa Mängi Rohkem
Kus on järgmine tankla? I-a--i-an-fet------- -usa? I__ g____ f____ m___ k____ I-a g-d-n f-t-r m-f- k-s-? -------------------------- Ina gidan fetur mafi kusa? 0
Mul on katkine rehv. I-- d- -a--a. I__ d_ f_____ I-a d- f-n-a- ------------- Ina da fanca. 0
Oskate te ratast vahetada? Za-a -ya --nz------ran? Z_ a i__ c____ d_______ Z- a i-a c-n-a d-b-r-n- ----------------------- Za a iya canza dabaran? 0
Mul on vaja paar liitrit diislit. In---u--t-- l--- na---ese- ka--n. I__ b______ l___ n_ d_____ k_____ I-a b-k-t-n l-t- n- d-e-e- k-d-n- --------------------------------- Ina bukatan lita na diesel kadan. 0
Mul ei ole enam bensiini. Ina g---w-. I__ g______ I-a g-m-w-. ----------- Ina gamawa. 0
Kas teil on varukanister? K--- da-kw-ndon sha--? K___ d_ k______ s_____ K-n- d- k-a-d-n s-a-a- ---------------------- Kuna da kwandon shara? 0
Kus ma saan helistada? A---a-zan i-- yi----r-? A i__ z__ i__ y__ k____ A i-a z-n i-a y-n k-r-? ----------------------- A ina zan iya yin kira? 0
Mul on puksiiri vaja. I-- bu-at-n-----s -a ja I__ b______ s____ n_ j_ I-a b-k-t-n s-b-s n- j- ----------------------- Ina bukatan sabis na ja 0
Ma otsin töökoda. I-- n-m-n--a-on -i-a I__ n____ t____ b___ I-a n-m-n t-r-n b-t- -------------------- Ina neman taron bita 0
Juhtus õnnetus. Wani h-t-a-i-y- f-r-. W___ h______ y_ f____ W-n- h-t-a-i y- f-r-. --------------------- Wani hatsari ya faru. 0
Kus on lähim telefon? A--ai t-li-o-a -an-ku--? A____ t_____ a n__ k____ A-w-i t-l-h- a n-n k-s-? ------------------------ Akwai teliho a nan kusa? 0
Kas teil on mobiil kaasas? Ku---d---ay-r-sa-u-a t--- da ku? K___ d_ w____ s_____ t___ d_ k__ K-n- d- w-y-r s-l-l- t-r- d- k-? -------------------------------- Kuna da wayar salula tare da ku? 0
Me vajame abi. M-n--buka--r-t-i-ak-. M___ b______ t_______ M-n- b-k-t-r t-i-a-o- --------------------- Muna bukatar taimako. 0
Kutsuge arst! Ki---li---a! K___ l______ K-r- l-k-t-! ------------ Kira likita! 0
Kutsuge politsei! Ki-- --- --n--! K___ y__ s_____ K-r- y-n s-n-a- --------------- Kira yan sanda! 0
Teie paberid, palun. Taka--unku do- A----. T_________ d__ A_____ T-k-r-u-k- d-n A-l-h- --------------------- Takardunku don Allah. 0
Teie juhiload, palun. Lasi----tar k-,---n -lla-. L____ m____ k__ d__ A_____ L-s-n m-t-r k-, d-n A-l-h- -------------------------- Lasin motar ku, don Allah. 0
Teie autodokumendid, palun. L--i---u----n A-lah. L____ k__ d__ A_____ L-s-n k-, d-n A-l-h- -------------------- Lasin ku, don Allah. 0

Andekas keelebeebi

Enne kui nad isegi rääkima õpivad, teavad lapsed palju keelte kohta. Seda on näidanud mitmed erinevad katsed. Lapse arengut uuritakse spetsiaalsetes beebilaborites. Seal uuritakse ka seda, kuidas lapsed keeli õpivad. Beebid on ilmselgelt intelligentsemad kui me siiani arvanud oleme. Isegi 6-kuuselt on neil mitmeid keelelisi oskusi. Näitekstunnevad nad ära oma emakeele. Prantsuse ja saksa beebid reageerivad erinevalt teatud toonidele. Erinevatel rõhumustritel on erinevad tagajärjed. Seega tunnetavad lapsed oma emakeele tooni. Väga noored lapsed suudavad meelde jätta mitmeid sõnu. Vanemad on beebi keele arengule väga tähtsad. Sest lapsed vajavad suhtlemist juba vahetult pärast sündimist. Nad tahavad suhelda oma ema ja isaga. Kuid suhtlust peavad saatma positiivsed emotsioonid. Vanemad ei tohi olla stressis, kui nad oma lapsega räägivad. Vale on ka nendega harva rääkida. Stressil ja vaikusel võib beebile olla negatiivne mõju. See võib nende keele arengut pärssida. Beebid alustavad õppimist juba emaüsas! Nad reageerivad kõnele ka enne sündi. Nad suudavad juba õigesti helisignaale tajuda. Pärast sündi tunnevad nad antud signaalid ära. Sündimata lapsed õpivad isegi keele rütmi. Imikud kuulrad juba üsas oma ema häält. Nii võib isegi rääkida veel sündimata lapsega. Kuid ei tohi üle pingutada... Lapsel on veel piisavalt aega harjutada ka pärast sündi!
Kas sa teadsid?
Rootsi keel kuulub põhjagermaani keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 8 miljonile inimesele. Seda räägitakse Rootsis ning osaliselt ka Soomes. Rootslased võivad norralastega üsna probleemivabalt suhelda. On olemas lausa ka segakeel, mis elemente mõlemast keelest ühendab. Ka taanlastega on vestlus võimalik, kui kõik osapooled selgelt räägivad. Rootsi tähestikus on 29 tähte. Üks rootsi keele tunnusmärk on iseloomulik vokaalisüsteem. Vokaalide pikkus ja lühidus otsustavad sõnatähenduse. Ka toonikõrgus mängib rootsi keeles rolli. Rootsi keele sõnad ja laused on üldiselt pigem lühikesed. Lausejärjestus järgib kindlaid reegleid. Ka grammatika ei ole väga keeruline. Struktuurid sarnanevad kokkuvõttes inglise keele omadele. Õppige rootsi keelt, see ei ole üldse nii raske!