Vestmik

et Joogid   »   ha abubuwan sha

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [sha biyu]

abubuwan sha

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hausa Mängi Rohkem
Ma joon teed. In- --a- -h-yi I__ s___ s____ I-a s-a- s-a-i -------------- Ina shan shayi 0
Ma joon kohvi. I-----an --fi I__ s___ k___ I-a s-a- k-f- ------------- Ina shan kofi 0
Ma joon mineraalvett. In---h---u-an m-ad---i. I__ s__ r____ m________ I-a s-a r-w-n m-a-i-a-. ----------------------- Ina sha ruwan maadinai. 0
Jood sa teed sidruniga? kina-shan-sh--i--a----o k___ s___ s____ d_ l___ k-n- s-a- s-a-i d- l-m- ----------------------- kina shan shayi da lemo 0
Jood sa kohvi suhkruga? kun--sh-n--o-----re -a--ukari k___ s___ k___ t___ d_ s_____ k-n- s-a- k-f- t-r- d- s-k-r- ----------------------------- kuna shan kofi tare da sukari 0
Jood sa vett jääga? k-n- s--n -uw--d---an--ra k___ s___ r___ d_ k______ k-n- s-a- r-w- d- k-n-a-a ------------------------- kina shan ruwa da kankara 0
Siin on pidu. Akwa- -ali-----nan. A____ w_____ a n___ A-w-i w-l-m- a n-n- ------------------- Akwai walima a nan. 0
Inimesed joovad šampust. Mutane--un--s-a- c-a-pa--e. M_____ s___ s___ c_________ M-t-n- s-n- s-a- c-a-p-g-e- --------------------------- Mutane suna shan champagne. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. Mut--e-suna---an--iy--d------. M_____ s___ s___ g___ d_ g____ M-t-n- s-n- s-a- g-y- d- g-y-. ------------------------------ Mutane suna shan giya da giya. 0
Jood sa alkoholi? Ku-a--h-- b-ra-a? K___ s___ b______ K-n- s-a- b-r-s-? ----------------- Kuna shan barasa? 0
Jood sa viskit? ki-- --a- ----i k___ s___ w____ k-n- s-a- w-s-i --------------- kina shan wiski 0
Jood sa koolat rummiga? Kuna -han kola t--- -a rum? K___ s___ k___ t___ d_ r___ K-n- s-a- k-l- t-r- d- r-m- --------------------------- Kuna shan kola tare da rum? 0
Mulle ei meeldi šampus. B- -----n gi------ -yal-i. B_ n_ s__ g___ m__ k______ B- n- s-n g-y- m-i k-a-l-. -------------------------- Ba na son giya mai kyalli. 0
Mulle ei meeldi vein. ba-na-s-- g-ya b_ n_ s__ g___ b- n- s-n g-y- -------------- ba na son giya 0
Mulle ei meeldi õlu. B- n- -----i-a B_ n_ s__ g___ B- n- s-n g-y- -------------- Ba na son giya 0
Beebile meeldib piim. J----i--ya-a son -adar-. J______ y___ s__ m______ J-r-r-n y-n- s-n m-d-r-. ------------------------ Jaririn yana son madara. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. Y-r-- ya-a-s-n----o--a-ruw-- -pple. Y____ y___ s__ k___ d_ r____ a_____ Y-r-n y-n- s-n k-k- d- r-w-n a-p-e- ----------------------------------- Yaron yana son koko da ruwan apple. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. M-ta--t----son ruwa- ---u------wan in--bi. M____ t___ s__ r____ l___ d_ r____ i______ M-t-r t-n- s-n r-w-n l-m- d- r-w-n i-n-b-. ------------------------------------------ Matar tana son ruwan lemu da ruwan innabi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 hausa (1-100)
Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!