Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   ha A hotel - isowa

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [ashirin da bakwai]

A hotel - isowa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hausa Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? K----d----k- -k---? K___ d_ d___ a_____ K-n- d- d-k- a-w-i- ------------------- Kuna da daki akwai? 0
Ma reserveerisin toa. Na -ana-i d---. N_ t_____ d____ N- t-n-d- d-k-. --------------- Na tanadi daki. 0
Mu nimi on Müller. Su-an--Mue-l--. S_____ M_______ S-n-n- M-e-l-r- --------------- Sunana Mueller. 0
Mul on vaja ühest tuba. Ina bu-a-an d--i-d--a I__ b______ d___ d___ I-a b-k-t-n d-k- d-y- --------------------- Ina bukatan daki daya 0
Mul on vaja kahest tuba. I---buk-t-n daki-b-yu I__ b______ d___ b___ I-a b-k-t-n d-k- b-y- --------------------- Ina bukatan daki biyu 0
Kui palju maksab tuba öö kohta? N--a--e -aki--a-ko-a-e---re? N___ n_ d____ a k_____ d____ N-w- n- d-k-n a k-w-n- d-r-? ---------------------------- Nawa ne dakin a kowane dare? 0
Ma sooviksin vanniga tuba. I-- ----daki--a--wa-ka I__ s__ d___ m__ w____ I-a s-n d-k- m-i w-n-a ---------------------- Ina son daki mai wanka 0
Ma sooviksin dušiga tuba. Ina-s-n----i -a- s--wa. I__ s__ d___ m__ s_____ I-a s-n d-k- m-i s-a-a- ----------------------- Ina son daki mai shawa. 0
Kas ma saaksin tuba näha? Za----a g---- da--n? Z__ i__ g____ d_____ Z-n i-a g-n-n d-k-n- -------------------- Zan iya ganin dakin? 0
Kas siin on garaaž? Ak--i--a--ji a -a-? A____ g_____ a n___ A-w-i g-r-j- a n-n- ------------------- Akwai gareji a nan? 0
Kas siin on seif? Akw-i-l-f--a - ---? A____ l_____ a n___ A-w-i l-f-y- a n-n- ------------------- Akwai lafiya a nan? 0
Kas siin on faks? A--a--fax - n-n? A____ f__ a n___ A-w-i f-x a n-n- ---------------- Akwai fax a nan? 0
Hästi, ma võtan selle toa. L------ z---dauki----in. L______ z__ d____ d_____ L-f-y-, z-n d-u-i d-k-n- ------------------------ Lafiya, zan dauki dakin. 0
Siin on võtmed. G--m--ul---. G_ m________ G- m-k-l-i-. ------------ Ga makullin. 0
Siin on mu pagas. Ga--a---a. G_ k______ G- k-y-n-. ---------- Ga kayana. 0
Mis kell saab hommikusööki süüa? Wan- lo-aci -----r-n-ku--l--? W___ l_____ n_ k____ k_______ W-n- l-k-c- n- k-r-n k-m-l-o- ----------------------------- Wane lokaci ne karin kumallo? 0
Mis kell saab lõunat süüa? Wan--lo--c--ne-----c----an-? W___ l_____ n_ a______ r____ W-n- l-k-c- n- a-i-c-n r-n-? ---------------------------- Wani lokaci ne abincin rana? 0
Mis kell saab õhtust süüa? W-ni-l--ac---e--b--ci- da-e? W___ l_____ n_ a______ d____ W-n- l-k-c- n- a-i-c-n d-r-? ---------------------------- Wani lokaci ne abincin dare? 0

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...