Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   ha Ƙarƙashin ƙaidodi tare da ob

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [tasain da uku]

Ƙarƙashin ƙaidodi tare da ob

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hausa Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. B-n -a-i ----o--a-a s- --. B__ s___ b_ k_ y___ s_ n__ B-n s-n- b- k- y-n- s- n-. -------------------------- Ban sani ba ko yana so na. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. Ba- sa-i -- -o-z---d--o. B__ s___ b_ k_ z__ d____ B-n s-n- b- k- z-i d-w-. ------------------------ Ban sani ba ko zai dawo. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. Ba- sani ------y--k-ra-n-. B__ s___ b_ k_ y_ k___ n__ B-n s-n- b- k- y- k-r- n-. -------------------------- Ban sani ba ko ya kira ni. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Y-na ----? Y___ s____ Y-n- s-n-? ---------- Yana sona? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Z---dawo? Z__ d____ Z-i d-w-? --------- Zai dawo? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? Z-- kira-ni? Z__ k___ n__ Z-i k-r- n-? ------------ Zai kira ni? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. In- -a----- ko yana---n--in-. I__ m______ k_ y___ t________ I-a m-m-k-n k- y-n- t-n-n-n-. ----------------------------- Ina mamakin ko yana tunanina. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. I-- ma-ak---o y-na--a-wan-. I__ m_____ k_ y___ d_ w____ I-a m-m-k- k- y-n- d- w-n-. --------------------------- Ina mamaki ko yana da wani. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. I-- ma---i---o-ka-y--yake yi. I__ m______ k_ k____ y___ y__ I-a m-m-k-n k- k-r-a y-k- y-. ----------------------------- Ina mamakin ko karya yake yi. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? Y-na-tunan-na? Y___ t________ Y-n- t-n-n-n-? -------------- Yana tunanina? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? S-in---n------an-? S___ y___ d_ w____ S-i- y-n- d- w-n-? ------------------ Shin yana da wani? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? Gask-ya y-ke fada? G______ y___ f____ G-s-i-a y-k- f-d-? ------------------ Gaskiya yake fada? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. I-a-s--k-a-k---a----- -a-d- g-ske. I__ s_____ k_ y___ s_ n_ d_ g_____ I-a s-a-k- k- y-n- s- n- d- g-s-e- ---------------------------------- Ina shakka ko yana so na da gaske. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. In---hak-a-ko---i ----to min. I__ s_____ k_ z__ r_____ m___ I-a s-a-k- k- z-i r-b-t- m-n- ----------------------------- Ina shakka ko zai rubuto min. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. Ina -h-k-- k- --i aur---i. I__ s_____ k_ z__ a___ n__ I-a s-a-k- k- z-i a-r- n-. -------------------------- Ina shakka ko zai aure ni. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? Ku-a-t-a-mani- -a-a-so -a-da -----? K___ t________ y___ s_ n_ d_ g_____ K-n- t-a-m-n-n y-n- s- n- d- g-s-e- ----------------------------------- Kuna tsammanin yana so na da gaske? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Z-- -ubut---in? Z__ r_____ m___ Z-i r-b-t- m-n- --------------- Zai rubuto min? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? Sh----ai-a-----i? S___ z__ a___ n__ S-i- z-i a-r- n-? ----------------- Shin zai aure ni? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 hausa (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...