Vestmik

et Linnas   »   ha A cikin birni

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [ashirin da biyar]

A cikin birni

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hausa Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. I---so--n je -a--a- j----n ---a. I__ s_ i_ j_ t_____ j_____ k____ I-a s- i- j- t-s-a- j-r-i- k-s-. -------------------------------- Ina so in je tashar jirgin kasa. 0
Ma sooviks lennujaama minna. In- so -- -- --l-n j-r-i---a-a. I__ s_ i_ j_ f____ j_____ s____ I-a s- i- j- f-l-n j-r-i- s-m-. ------------------------------- Ina so in je filin jirgin sama. 0
Ma sooviks kesklinna minna. Ina-s- -n--- --a-iy-------. I__ s_ i_ j_ t_______ g____ I-a s- i- j- t-a-i-a- g-r-. --------------------------- Ina so in je tsakiyar gari. 0
Kuidas saan ma rongijaama? Ta-ya-a-za--i-a--a-h-r--irgin k--a? T_ y___ z__ i__ t_____ j_____ k____ T- y-y- z-n i-a t-s-a- j-r-i- k-s-? ----------------------------------- Ta yaya zan isa tashar jirgin kasa? 0
Kuidas saan ma lennujaama? T--yay--zan---a fi-i- ji--in-sam-? T_ y___ z__ i__ f____ j_____ s____ T- y-y- z-n i-a f-l-n j-r-i- s-m-? ---------------------------------- Ta yaya zan isa filin jirgin sama? 0
Kuidas saan ma kesklinna? T--ya-a-z-- --- --aki-a----rni? T_ y___ z__ i__ t_______ b_____ T- y-y- z-n i-a t-a-i-a- b-r-i- ------------------------------- Ta yaya zan isa tsakiyar birni? 0
Mul on taksot vaja. In- b-ka--n-t--i I__ b______ t___ I-a b-k-t-n t-s- ---------------- Ina bukatan tasi 0
Mul on linnakaarti vaja. In--b---t-- --s--ra--b-r-i I__ b______ t_______ b____ I-a b-k-t-n t-s-i-a- b-r-i -------------------------- Ina bukatan taswirar birni 0
Mul on hotelli vaja. ina-buk-tan --al i__ b______ o___ i-a b-k-t-n o-a- ---------------- ina bukatan otal 0
Ma sooviks autot rentida. I------in yi -a-an----a I__ s_ i_ y_ h____ m___ I-a s- i- y- h-y-n m-t- ----------------------- Ina so in yi hayan mota 0
Siin on mu krediitkaart. G--ka--- kiredi----n-. G_ k____ k______ d____ G- k-t-n k-r-d-t d-n-. ---------------------- Ga katin kiredit dina. 0
Siin on mu juhiluba. G-----i--n -u-- -a. G_ l______ t___ n__ G- l-s-s-n t-ƙ- n-. ------------------- Ga lasisin tuƙi na. 0
Mis on linnas vaadata? M------ga-i a-c--i--b-rn-? M_ a__ g___ a c____ b_____ M- a-e g-n- a c-k-n b-r-i- -------------------------- Me ake gani a cikin birni? 0
Minge vanalinna. K- -afi---o-on ---in. K_ t___ t_____ g_____ K- t-f- t-o-o- g-r-n- --------------------- Ku tafi tsohon garin. 0
Tehke linnas ringsõit. Yi rang-----b-r--. Y_ r_______ b_____ Y- r-n-a-i- b-r-i- ------------------ Yi rangadin birni. 0
Minge sadamasse. J--zuw- ----a- --ra--- ----. J_ z___ t_____ j______ r____ J- z-w- t-s-a- j-r-g-n r-w-. ---------------------------- Je zuwa tashar jiragen ruwa. 0
Tehke sadamaringsõit. Yi ---o- s-a--t-wa -- --shar ---a-en ru--. Y_ y____ s________ n_ t_____ j______ r____ Y- y-w-n s-a-a-a-a n- t-s-a- j-r-g-n r-w-. ------------------------------------------ Yi yawon shakatawa na tashar jiragen ruwa. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Wa-an-e-ab--uw-n g--i--e--kwai? W______ a_______ g___ n_ a_____ W-d-n-e a-u-u-a- g-n- n- a-w-i- ------------------------------- Wadanne abubuwan gani ne akwai? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 hausa (1-100)
Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!