Vestmik

et midagi pidama   »   ha bukatar wani abu

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [sabain da biyu]

bukatar wani abu

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hausa Mängi Rohkem
pidama ya k-mm-ta y_ k______ y- k-m-a-a ---------- ya kammata 0
Ma pean kirja ära saatma. Do-e--- i- -i-- ---i--r. D___ n_ i_ a___ w_______ D-l- n- i- a-k- w-s-k-r- ------------------------ Dole ne in aika wasikar. 0
Ma pean hotellile maksma. Dole-ne in-biy- -t-l D___ n_ i_ b___ o___ D-l- n- i- b-y- o-a- -------------------- Dole ne in biya otal 0
Sa pead varakult tõusma. Ku-- -u--t-r -a-hi-d- wuri. K___ b______ t____ d_ w____ K-n- b-ƙ-t-r t-s-i d- w-r-. --------------------------- Kuna buƙatar tashi da wuri. 0
Sa pead palju töötama. D--- ---ku -- -ik- -- ya--. D___ n_ k_ y_ a___ d_ y____ D-l- n- k- y- a-k- d- y-w-. --------------------------- Dole ne ku yi aiki da yawa. 0
Sa pead täpne olema. D-l- -e-k- --sa-c---k-n--ok---. D___ n_ k_ k______ a___ l______ D-l- n- k- k-s-n-e a-a- l-k-c-. ------------------------------- Dole ne ku kasance akan lokaci. 0
Ta peab tankima. Do-e--- y- --ka. D___ n_ y_ c____ D-l- n- y- c-k-. ---------------- Dole ne ya cika. 0
Ta peab autot parandama. Do---n- ya --a-a-m----. D___ n_ y_ g____ m_____ D-l- n- y- g-a-a m-t-r- ----------------------- Dole ne ya gyara motar. 0
Ta peab autot pesema. Dole y---anke---tar. D___ y_ w____ m_____ D-l- y- w-n-e m-t-r- -------------------- Dole ya wanke motar. 0
Ta peab sisseoste tegema. D-l--ta -afi--i--y-a. D___ t_ t___ s_______ D-l- t- t-f- s-y-y-a- --------------------- Dole ta tafi siyayya. 0
Ta peab korterit puhastama. Do---ta s-ar- --dan. D___ t_ s____ g_____ D-l- t- s-a-e g-d-n- -------------------- Dole ta share gidan. 0
Ta peab pesu ära pesema. Dol--ta-y-----ki. D___ t_ y_ w_____ D-l- t- y- w-n-i- ----------------- Dole ta yi wanki. 0
Me peame kohe kooli minema. D-le----mu -afi --ka-a--a--a--d- --n. D___ n_ m_ t___ m________ n__ d_ n___ D-l- n- m- t-f- m-k-r-n-a n-n d- n-n- ------------------------------------- Dole ne mu tafi makaranta nan da nan. 0
Me peame kohe tööle minema. D-le -e-----e -i-i -a- ----an. D___ n_ m_ j_ a___ n__ d_ n___ D-l- n- m- j- a-k- n-n d- n-n- ------------------------------ Dole ne mu je aiki nan da nan. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. D--e--e-----------n-li--t- n-n--- na-. D___ n_ m_ j_ w____ l_____ n__ d_ n___ D-l- n- m- j- w-r-n l-k-t- n-n d- n-n- -------------------------------------- Dole ne mu je wurin likita nan da nan. 0
Te peate bussi ootama. Do----e-k- ---a-b--. D___ n_ k_ j___ b___ D-l- n- k- j-r- b-s- -------------------- Dole ne ku jira bas. 0
Te peate rongi ootama. D-l--ne--u-jira--ir-in. D___ n_ k_ j___ j______ D-l- n- k- j-r- j-r-i-. ----------------------- Dole ne ku jira jirgin. 0
Te peate taksot ootama. Do-e--e -- ji-- taks-. D___ n_ k_ j___ t_____ D-l- n- k- j-r- t-k-i- ---------------------- Dole ne ku jira taksi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 hausa (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...