Vestmik

et Ühistransport   »   ha sufurin jamaa na gida

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [Talatin da Shida]

sufurin jamaa na gida

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hausa Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? In--t---a----s? I__ t_____ b___ I-a t-s-a- b-s- --------------- Ina tashar bas? 0
Milline buss sõidab kesklinna? Wace -as-ce -e----a---aki--? W___ b__ c_ k_ z___ t_______ W-c- b-s c- k- z-w- t-a-i-a- ---------------------------- Wace bas ce ke zuwa tsakiya? 0
Millise liiniga peaksin sõitma? Wa-----ayi z-n --u--? W____ l___ z__ d_____ W-n-e l-y- z-n d-u-a- --------------------- Wanne layi zan dauka? 0
Kas ma pean ümber istuma? S-------a-za -a- n-? S__ n_ c____ b__ n__ S-i n- c-n-a b-s n-? -------------------- Sai na canza bas ne? 0
Kus ma ümber istuma pean? A -na-zan------ j-rage- --s-? A i__ z__ c____ j______ k____ A i-a z-n c-n-a j-r-g-n k-s-? ----------------------------- A ina zan canza jiragen kasa? 0
Mis maksab pilet? Na-a-n--k-----tik--i? N___ n_ k____ t______ N-w- n- k-d-n t-k-t-? --------------------- Nawa ne kudin tikiti? 0
Mitu peatust on kesklinnani? Tash- n----ne-z----c-biy--? T____ n___ n_ z___ c_______ T-s-a n-w- n- z-w- c-b-y-r- --------------------------- Tasha nawa ne zuwa cibiyar? 0
Te peate siin väljuma. D--e-n- ku sa-ka a n-n. D___ n_ k_ s____ a n___ D-l- n- k- s-u-a a n-n- ----------------------- Dole ne ku sauka a nan. 0
Te peate tagant väljuma. Do----e-ku--i-a-------. D___ n_ k_ f___ a b____ D-l- n- k- f-t- a b-y-. ----------------------- Dole ne ku fita a baya. 0
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. Ji--i- k--ka-h-n kasa--a --b- -a-a--uwa -ikin -in--na--. J_____ k________ k___ n_ g___ y___ z___ c____ m______ 5_ J-r-i- k-r-a-h-n k-s- n- g-b- y-n- z-w- c-k-n m-n-u-a 5- -------------------------------------------------------- Jirgin karkashin kasa na gaba yana zuwa cikin mintuna 5. 0
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. T--- -a-gab- yana zuwa---ki--mi---n- -0. T___ n_ g___ y___ z___ c____ m______ 1__ T-a- n- g-b- y-n- z-w- c-k-n m-n-u-a 1-. ---------------------------------------- Tram na gaba yana zuwa cikin mintuna 10. 0
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. Bus -a--a-- y--a-zu-a ---i- -in--na-1-. B__ n_ g___ y___ z___ c____ m______ 1__ B-s n- g-b- y-n- z-w- c-k-n m-n-u-a 1-. --------------------------------------- Bus na gaba yana zuwa cikin mintuna 15. 0
Millal läheb viimane metroorong? Ya-s-e-jir--- k-r-a---n -a-a--a --r--e-----t-fi? Y_____ j_____ k________ k___ n_ k_____ z__ t____ Y-u-h- j-r-i- k-r-a-h-n k-s- n- k-r-h- z-i t-f-? ------------------------------------------------ Yaushe jirgin karkashin kasa na karshe zai tafi? 0
Millal läheb viimane tramm? Y--she----- na----sh- -ai-----? Y_____ t___ n_ ƙ_____ z__ f____ Y-u-h- t-a- n- ƙ-r-h- z-i f-t-? ------------------------------- Yaushe tram na ƙarshe zai fita? 0
Millal läheb viimane buss? Ya---e-ba------ƙar-he -ai t----? Y_____ b__ ɗ__ ƙ_____ z__ t_____ Y-u-h- b-s ɗ-n ƙ-r-h- z-i t-s-i- -------------------------------- Yaushe bas ɗin ƙarshe zai tashi? 0
Kas teil on pilet? Ku-a-d--ti-i-i? K___ d_ t______ K-n- d- t-k-t-? --------------- Kuna da tikiti? 0
Pilet? – Ei, mul ei ole. Tik-t-------a b- -i--a k---. T_______ - A_ b_ n_ d_ k____ T-k-t-n- - A- b- n- d- k-w-. ---------------------------- Tikitin? - Aa ba ni da kowa. 0
Siis peate te trahvi maksma. Sa---n-d-l- n---u -i-a ----n-i. S_____ d___ n_ k_ b___ h_______ S-n-a- d-l- n- k- b-y- h-k-n-i- ------------------------------- Sannan dole ne ku biya hukunci. 0

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!