Vestmik

et Järgarvud   »   ha farillai

61 [kuuskümmend üks]

Järgarvud

Järgarvud

61 [sittin da daya]

farillai

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hausa Mängi Rohkem
Esimene kuu on jaanuar. W---n-f--------n- Janai-u. W____ f____ s____ J_______ W-t-n f-r-o s-i-e J-n-i-u- -------------------------- Watan farko shine Janairu. 0
Teine kuu on veebruar. Wa-a n-----u shi n------a-r-. W___ n_ b___ s__ n_ F________ W-t- n- b-y- s-i n- F-b-a-r-. ----------------------------- Wata na biyu shi ne Fabrairu. 0
Kolmas kuu on märts. Wa-a -a-uk--s--ne -ar--. W___ n_ u__ s____ M_____ W-t- n- u-u s-i-e M-r-s- ------------------------ Wata na uku shine Maris. 0
Neljas kuu on aprill. W--a--- hu---sh--- Afr-lu. W___ n_ h___ s____ A______ W-t- n- h-d- s-i-e A-r-l-. -------------------------- Wata na hudu shine Afrilu. 0
Viies kuu on mai. Wa-a-----i-a- shin- Mayu. W___ n_ b____ s____ M____ W-t- n- b-y-r s-i-e M-y-. ------------------------- Wata na biyar shine Mayu. 0
Kuues kuu on juuni. W------ s-i-------- Y-n-. W___ n_ s____ s____ Y____ W-t- n- s-i-a s-i-e Y-n-. ------------------------- Wata na shida shine Yuni. 0
Kuus kuud on pool aastat. Wata-sh-d- rab-- --e--r--ne. W___ s____ r____ s______ n__ W-t- s-i-a r-b-n s-e-a-a n-. ---------------------------- Wata shida rabin shekara ne. 0
Jaanuar, veebruar, märts, F-bra--u M-ris, F_______ M_____ F-b-a-r- M-r-s- --------------- Fabrairu Maris, 0
aprill, mai ja juuni. A----u,--ayu-da--u-i. A______ M___ d_ Y____ A-r-l-, M-y- d- Y-n-. --------------------- Afrilu, Mayu da Yuni. 0
Seitsmes kuu on juuli. W-t---- ba--a- Yul- n-. W___ n_ b_____ Y___ n__ W-t- n- b-k-a- Y-l- n-. ----------------------- Wata na bakwai Yuli ne. 0
Kaheksas kuu on august. W----na---kw-s s---e A-u---. W___ n_ t_____ s____ A______ W-t- n- t-k-a- s-i-e A-u-t-. ---------------------------- Wata na takwas shine Agusta. 0
Üheksas kuu on september. Wata-n--ta-a s-----Satum--. W___ n_ t___ s____ S_______ W-t- n- t-r- s-i-e S-t-m-a- --------------------------- Wata na tara shine Satumba. 0
Kümnes kuu on oktoober. Wa-a n- --m- Okto-a ne. W___ n_ g___ O_____ n__ W-t- n- g-m- O-t-b- n-. ----------------------- Wata na goma Oktoba ne. 0
Üheteistkümnes kuu on november. W--a-n--sh--d-y--shine -u--mb-. W___ n_ s__ d___ s____ N_______ W-t- n- s-a d-y- s-i-e N-w-m-a- ------------------------------- Wata na sha daya shine Nuwamba. 0
Kaheteistkümnes kuu on detsember. W----n---h----yu-D--a--a. W___ n_ s__ b___ D_______ W-t- n- s-a b-y- D-s-m-a- ------------------------- Wata na sha biyu Disamba. 0
Kaksteist kuud on aasta. Wat--n- g--- s---biyu--hek--- --. W______ g___ s__ b___ s______ c__ W-t-n-i g-m- s-a b-y- s-e-a-a c-. --------------------------------- Watanni goma sha biyu shekara ce. 0
Juuli, august, september, Yuli Agu-t- S---m--, Y___ A_____ S_______ Y-l- A-u-t- S-t-m-a- -------------------- Yuli Agusta Satumba, 0
oktoober, november ja detsember. Ok----,----amba--a-D------. O______ N______ d_ D_______ O-t-b-, N-w-m-a d- D-s-m-a- --------------------------- Oktoba, Nuwamba da Disamba. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 hausa (1-100)
Videot ei leitud!

Emakeel on alati kõige tähtsam keel

Meie emakeel on esimene õpitud keel. Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda. Enamikel inimestel on vaid üks emakeel. Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli. Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena. Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel. Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt. Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl. Teist kasutatakse kodus. Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest. Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi. Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt. Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame. Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime. Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata. Üks keel on alati tähtsam kui teine. Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat. Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi. Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt. Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel. Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena. Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid. Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi! Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne. Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust. Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi. Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...