Vestmik

et Minevik 3   »   gu ભૂતકાળ 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [ત્ર્યાસી]

83 [Tryāsī]

ભૂતકાળ 3

bhūtakāḷa 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti gujarati Mängi Rohkem
helistama ફ-- કરો ફો_ ક_ ફ-ન ક-ો ------- ફોન કરો 0
bh-t--ā-a 3 b________ 3 b-ū-a-ā-a 3 ----------- bhūtakāḷa 3
Ma helistasin. મેં -ો- ક-્-ો. મેં ફો_ ક___ મ-ં ફ-ન ક-્-ો- -------------- મેં ફોન કર્યો. 0
bh----ā-- 3 b________ 3 b-ū-a-ā-a 3 ----------- bhūtakāḷa 3
Ma olin terve selle aja telefonil. હુ---ખો------ો- પ- હત-. હું આ_ સ__ ફો_ પ_ હ__ હ-ં આ-ો સ-ય ફ-ન પ- હ-ો- ----------------------- હું આખો સમય ફોન પર હતો. 0
phō-- k-rō p____ k___ p-ō-a k-r- ---------- phōna karō
küsima પ-છવું પુ__ પ-છ-ુ- ------ પુછવું 0
p-ōna karō p____ k___ p-ō-a k-r- ---------- phōna karō
Ma küsisin. મ- પુછ્-ુ. મે પુ___ મ- પ-છ-ય-. ---------- મે પુછ્યુ. 0
phōn- --rō p____ k___ p-ō-a k-r- ---------- phōna karō
Ma olen alati küsinud. મેં ----શા--ૂછ્ય--. મેં હં__ પૂ___ મ-ં હ-મ-શ- પ-છ-ય-ં- ------------------- મેં હંમેશા પૂછ્યું. 0
mēṁ-------k--yō. m__ p____ k_____ m-ṁ p-ō-a k-r-ō- ---------------- mēṁ phōna karyō.
jutustama જ-ાવો જ__ જ-ા-ો ----- જણાવો 0
m-ṁ -h-na-k---ō. m__ p____ k_____ m-ṁ p-ō-a k-r-ō- ---------------- mēṁ phōna karyō.
Ma jutustasin. મે- ----ુ-. મેં ક___ મ-ં ક-્-ુ-. ----------- મેં કહ્યું. 0
mēṁ--hō-a -ary-. m__ p____ k_____ m-ṁ p-ō-a k-r-ō- ---------------- mēṁ phōna karyō.
Ma jutustasin terve loo ära. મ-ં --ી વ-ર-તા--હ-. મેં આ_ વા__ ક__ મ-ં આ-ી વ-ર-ત- ક-ી- ------------------- મેં આખી વાર્તા કહી. 0
Hu- -k----ama----h-n---a-a h-tō. H__ ā___ s_____ p____ p___ h____ H-ṁ ā-h- s-m-y- p-ō-a p-r- h-t-. -------------------------------- Huṁ ākhō samaya phōna para hatō.
õppima શી--ુ શી__ શ-ખ-ુ ----- શીખવુ 0
Huṁ-ākhō -am--a-p---a--a-a --tō. H__ ā___ s_____ p____ p___ h____ H-ṁ ā-h- s-m-y- p-ō-a p-r- h-t-. -------------------------------- Huṁ ākhō samaya phōna para hatō.
Ma õppisin. હ-ં શી--યો -ું. હું શી__ છું_ હ-ં શ-ખ-ય- છ-ં- --------------- હું શીખ્યો છું. 0
H-ṁ--k-ō-samay----ōn- p-ra-h---. H__ ā___ s_____ p____ p___ h____ H-ṁ ā-h- s-m-y- p-ō-a p-r- h-t-. -------------------------------- Huṁ ākhō samaya phōna para hatō.
Ma õppisin terve õhtu. મેં--------જ-અ-્યા- ક-્ય-. મેં આ_ સાં_ અ___ ક___ મ-ં આ-ી સ-ં- અ-્-ા- ક-્-ો- -------------------------- મેં આખી સાંજ અભ્યાસ કર્યો. 0
Puc-avuṁ P_______ P-c-a-u- -------- Puchavuṁ
töötama ક-મ કા_ ક-મ --- કામ 0
Pu-ha-uṁ P_______ P-c-a-u- -------- Puchavuṁ
Ma töötasin. મે---ામ કર-યું-છે. મેં કા_ ક__ છે_ મ-ં ક-મ ક-્-ુ- છ-. ------------------ મેં કામ કર્યું છે. 0
P----v-ṁ P_______ P-c-a-u- -------- Puchavuṁ
Ma töötasin terve päeva. હ------ --વસ--ામ કર-- છ--. હું આ_ દિ__ કા_ ક_ છું_ હ-ં આ-ો દ-વ- ક-મ ક-ુ- છ-ં- -------------------------- હું આખો દિવસ કામ કરું છું. 0
mē--uc-yu. m_ p______ m- p-c-y-. ---------- mē puchyu.
sööma ભ--ન ભો__ ભ-જ- ---- ભોજન 0
mē--uchyu. m_ p______ m- p-c-y-. ---------- mē puchyu.
Ma sõin. મેં-ખાધ-- -ે. મેં ખા_ છે_ મ-ં ખ-ધ-ં છ-. ------------- મેં ખાધું છે. 0
m- pu---u. m_ p______ m- p-c-y-. ---------- mē puchyu.
Ma sõin kogu toidu ära. મેં-બ-ો-ખોરા--ખ-ધ-. મેં બ_ ખો__ ખા__ મ-ં બ-ો ખ-ર-ક ખ-ધ-. ------------------- મેં બધો ખોરાક ખાધો. 0
M-ṁ -ammēś- ------ṁ. M__ h______ p_______ M-ṁ h-m-ē-ā p-c-y-ṁ- -------------------- Mēṁ hammēśā pūchyuṁ.

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!