Vestmik

et Arvud   »   gu ગણતરી

7 [seitse]

Arvud

Arvud

7 [સાત]

7 [Sāta]

ગણતરી

gaṇatarī

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti gujarati Mängi Rohkem
Ma loendan: હું--ણુ---ું: હું ગ_ છું_ હ-ં ગ-ુ- છ-ં- ------------- હું ગણું છું: 0
huṁ-g---ṁ-ch--: h__ g____ c____ h-ṁ g-ṇ-ṁ c-u-: --------------- huṁ gaṇuṁ chuṁ:
üks, kaks, kolm એ--બ- -્-ણ એ_ બે ત્__ એ- બ- ત-ર- ---------- એક બે ત્રણ 0
Ēka ---t-a-a Ē__ b_ t____ Ē-a b- t-a-a ------------ Ēka bē traṇa
Ma loendan kolmeni. હ-ં--્-ણ-ગણુ--છુ-. હું ત્__ ગ_ છું_ હ-ં ત-ર- ગ-ુ- છ-ં- ------------------ હું ત્રણ ગણું છું. 0
h-ṁ --a-a-ga-u- ch-ṁ. h__ t____ g____ c____ h-ṁ t-a-a g-ṇ-ṁ c-u-. --------------------- huṁ traṇa gaṇuṁ chuṁ.
Ma loendan edasi: હું-----ી ---ુ-----: હું ગ___ રા_ છું_ હ-ં ગ-ત-ી ર-ખ-ં છ-ં- -------------------- હું ગણતરી રાખું છું: 0
Hu---aṇata-ī ---huṁ -huṁ: H__ g_______ r_____ c____ H-ṁ g-ṇ-t-r- r-k-u- c-u-: ------------------------- Huṁ gaṇatarī rākhuṁ chuṁ:
neli, viis, kuus, ચાર- -ાંચ,--, ચા__ પાં__ છ_ ચ-ર- પ-ં-, છ- ------------- ચાર, પાંચ, છ, 0
C--a- ---̄--, c--, C____ p_____ c___ C-r-, p-n-c-, c-a- ------------------ Cāra, pān̄ca, cha,
seitse, kaheksa, üheksa સાત--- નવ સા_ આ_ ન_ સ-ત આ- ન- --------- સાત આઠ નવ 0
sā-a-------a-a s___ ā___ n___ s-t- ā-h- n-v- -------------- sāta āṭha nava
Ma loendan. હ----ણ-ં છું હું ગ_ છું હ-ં ગ-ુ- છ-ં ------------ હું ગણું છું 0
h-ṁ----uṁ-c-uṁ h__ g____ c___ h-ṁ g-ṇ-ṁ c-u- -------------- huṁ gaṇuṁ chuṁ
Sa loendad. તમ- ગ--રી કરો ત_ ગ___ ક_ ત-ે ગ-ત-ી ક-ો ------------- તમે ગણતરી કરો 0
ta---gaṇatarī-k--ō t___ g_______ k___ t-m- g-ṇ-t-r- k-r- ------------------ tamē gaṇatarī karō
Ta loendab. ક-્---. ક___ ક-્-ુ-. ------- કહ્યું. 0
k---u-. k______ k-h-u-. ------- kahyuṁ.
Üks. Esimene. એક- -હેલુ-. એ__ પ___ એ-. પ-ે-ુ-. ----------- એક. પહેલું. 0
Ēka. -a--l-ṁ. Ē___ P_______ Ē-a- P-h-l-ṁ- ------------- Ēka. Pahēluṁ.
Kaks. Teine. બ-- -ી-ી. બે_ બી__ બ-. બ-જ-. --------- બે. બીજી. 0
B---Bī--. B__ B____ B-. B-j-. --------- Bē. Bījī.
Kolm. Kolmas. ત-ર-- ---ી--. ત્___ ત્___ ત-ર-. ત-ર-જ-. ------------- ત્રણ. ત્રીજો. 0
T---a. T-ī--. T_____ T_____ T-a-a- T-ī-ō- ------------- Traṇa. Trījō.
Neli. Neljas. ચાર---ોથું. ચા__ ચો__ ચ-ર- ચ-થ-ં- ----------- ચાર. ચોથું. 0
Cā-a. --t---. C____ C______ C-r-. C-t-u-. ------------- Cāra. Cōthuṁ.
Viis. Viies. પા--.-પા----ં. પાં__ પાં___ પ-ં-. પ-ં-મ-ં- -------------- પાંચ. પાંચમું. 0
Pān-ca.--ān-c----. P_____ P________ P-n-c-. P-n-c-m-ṁ- ------------------ Pān̄ca. Pān̄camuṁ.
Kuus. Kuues. છ- છઠ્ઠા. છ_ છ___ છ- છ-્-ા- --------- છ. છઠ્ઠા. 0
C-a. -h--h-hā. C___ C________ C-a- C-a-h-h-. -------------- Cha. Chaṭhṭhā.
Seitse. Seitsmes. સ-ત. ---મ-. સા__ સા___ સ-ત- સ-ત-ી- ----------- સાત. સાતમી. 0
Sāt---Sā--m-. S____ S______ S-t-. S-t-m-. ------------- Sāta. Sātamī.
Kaheksa. Kaheksas. આઈ-------. આ__ આ___ આ-. આ-મ-ં- ---------- આઈ. આઠમું. 0
Āī. --hamuṁ. Ā__ Ā_______ Ā-. Ā-h-m-ṁ- ------------ Āī. Āṭhamuṁ.
Üheksa. Üheksas. નવ.-ન-મ-. ન__ ન___ ન-. ન-મ-. --------- નવ. નવમી. 0
Na-a-----a--. N____ N______ N-v-. N-v-m-. ------------- Nava. Navamī.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 gujarati (1-100)
Videot ei leitud!

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.