Vestmik

et Inimesed   »   ad ЦIыфхэр

1 [üks]

Inimesed

Inimesed

1 [зы]

1 [zy]

ЦIыфхэр

CIyfhjer

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti adõgee Mängi Rohkem
mina -э с_ с- -- сэ 0
CI---j-r C_______ C-y-h-e- -------- CIyfhjer
mina ja sina сэррэ-ор-э с____ о___ с-р-э о-р- ---------- сэррэ оррэ 0
C-y-h--r C_______ C-y-h-e- -------- CIyfhjer
meie mõlemad тэ -итIо т_ т____ т- т-т-о -------- тэ титIо 0
s-e s__ s-e --- sje
tema а---хъу--ф--ъ) а_ (__________ а- (-ъ-л-ф-г-) -------------- ар (хъулъфыгъ) 0
s-e s__ s-e --- sje
tema ja tema аррэ (хъул--ы--) -р-э (-зы-ъфы-ъ) а___ (__________ а___ (__________ а-р- (-ъ-л-ф-г-) а-р- (-з-л-ф-г-) --------------------------------- аррэ (хъулъфыгъ) аррэ (бзылъфыгъ) 0
s-e s__ s-e --- sje
nemad mõlemad а-эр--I--и а___ т____ а-э- т-у-и ---------- ахэр тIури 0
sj--rje -r-je s______ o____ s-e-r-e o-r-e ------------- sjerrje orrje
mees хъу--ф--ъ х________ х-у-ъ-ы-ъ --------- хъулъфыгъ 0
s-e------r-je s______ o____ s-e-r-e o-r-e ------------- sjerrje orrje
naine б---ъ---ъ б________ б-ы-ъ-ы-ъ --------- бзылъфыгъ 0
sjer-je-or-je s______ o____ s-e-r-e o-r-e ------------- sjerrje orrje
laps саб-й с____ с-б-й ----- сабый 0
tje ti-Io t__ t____ t-e t-t-o --------- tje titIo
perekond у-а-ъо у_____ у-а-ъ- ------ унагъо 0
tje titIo t__ t____ t-e t-t-o --------- tje titIo
minu perekond си---гъо с_______ с-у-а-ъ- -------- сиунагъо 0
tj- tit-o t__ t____ t-e t-t-o --------- tje titIo
Minu perekond on siin. С---аг-о-м-- -ы-. С_______ м__ щ___ С-у-а-ъ- м-щ щ-I- ----------------- Сиунагъо мыщ щыI. 0
ar-(--lf-g) a_ (_______ a- (-u-f-g- ----------- ar (hulfyg)
Mina olen siin. Сэ-мы- -ыщы-. С_ м__ с_____ С- м-щ с-щ-I- ------------- Сэ мыщ сыщыI. 0
a- ---l--g) a_ (_______ a- (-u-f-g- ----------- ar (hulfyg)
Sina oled siin. О мы- -щы-. О м__ у____ О м-щ у-ы-. ----------- О мыщ ущыI. 0
a- ---l-y-) a_ (_______ a- (-u-f-g- ----------- ar (hulfyg)
Tema on siin ja tema on siin. А---хъу-----ъ)-м-----I-ы-I---- (-зылъфыгъ) -----ы-. А_ (__________ м__ щ__ ы___ а_ (__________ м__ щ___ А- (-ъ-л-ф-г-) м-щ щ-I ы-I- а- (-з-л-ф-г-) м-щ щ-I- --------------------------------------------------- Ар (хъулъфыгъ) мыщ щыI ыкIи ар (бзылъфыгъ) мыщ щыI. 0
ar-je (hulf-g- --r-----z-lf-g) a____ (_______ a____ (________ a-r-e (-u-f-g- a-r-e (-z-l-y-) ------------------------------ arrje (hulfyg) arrje (bzylfyg)
Meie oleme siin. Тэ -ыщ---щ--. Т_ м__ т_____ Т- м-щ т-щ-I- ------------- Тэ мыщ тыщыI. 0
ar--- ---lfy-)--r--- (bz-----) a____ (_______ a____ (________ a-r-e (-u-f-g- a-r-e (-z-l-y-) ------------------------------ arrje (hulfyg) arrje (bzylfyg)
Teie olete siin. Шъо -ыщ-шъ--ыI. Ш__ м__ ш______ Ш-о м-щ ш-у-ы-. --------------- Шъо мыщ шъущыI. 0
a-r-e-(-ul-y-)---rje (b------) a____ (_______ a____ (________ a-r-e (-u-f-g- a-r-e (-z-l-y-) ------------------------------ arrje (hulfyg) arrje (bzylfyg)
Nad kõik on siin. Ах---зэк-- ------I-х. А___ з____ м__ щ_____ А-э- з-к-э м-щ щ-I-х- --------------------- Ахэр зэкIэ мыщ щыIэх. 0
a-j-r----ri a____ t____ a-j-r t-u-i ----------- ahjer tIuri

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + adõgee (1-100) MP3 adõgee (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõppega Alzheimeri tõve vastu

Keeleõpe aitab vaimselt tervena püsida. Keeleoskus aitab ära hoida dementsust. Arvukad teaduslikud uuringud on seda tõestanud. Õppija vanus ei ole oluline. Oluline on aju regulaarne treenimine. Sõnavara õppimise aktiveerib aju erinevaid piirkondi. Antud piirkonnad kontrollivad olulisi tunnetuslikke protsesse. Seetõttu on mitmekeelsed inimesed tähelepanelikumad. Nad suudavad ka paremini keskenduda. Mitmekeelsusel on veel eeliseid. Mitut keelt valdavad inimesed on paremad otsustajad. See tähendab, et nad otsustavad kiiremini. Põhjuseks on asjaolu, et nende aju on õppinud valima. Nende ajul on ühe asja jaoks alati vähemalt kaks vastet. Iga vaste on arvestatav variant. Seepärast teevad mitmekeelsed inimesed pidevalt otsuseid. Nende aju on harjunud paljude erinevate võimaluste vahel valima. Ning selline treenimine ei arenda vaid meie aju kõnekeskust. Mitmekeelsusest saavad kasu mitmed aju piirkonnad. Keeleoskus tähendab inimesele paremat kognitiivset kontrolli. Loomulikult ei hoia keeleoskus dementsust ära. Kuid mitut keelt valdavatel inimestel areneb haigus aeglasemalt. Ja nende ajud paistavad paremini haiguse mõjudega toime tulla eemaldumist paremini tasakaalustada mõju. Keele õppijad sümptomid dementsuse esinevad nõrgemat vormi. Segadust ja unustamine on kergem. Seetõttu, vanu ja noori kasu sama keele omandamine. Ja: koos iga keel muutub lihtsam õppida uus. Niisiis, me peaks kõik sirutavad asemel meditsiini sõnaraamat!
Kas sa teadsid?
Albaania keel kuulub indogermaani keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi teise keelega sellest grupist lähemalt suguluses. Veel ei ole teada, kuidas albaania keel täpselt tekkis. Tänapäeval räägitakse seda peamiselt Albaanias ja Kosovos. See on emakeeleks kuuele miljonile inimesele. Albaania keel jaotub kahte suurde dialektigruppi. Shkumbini jõgi on piiriks põhja- ja lõunamurdele. Mõningates aspektides erinevad nad üksteisest suuresti. Albaania kirjakeel fikseeriti alles 20. sajandil. Keelt kirjutatakse ladina tähtedega. Grammatika sarnaneb osaliselt kreeka ja rumeenia keelele. Paralleele võib leida ka lõunaslaavi keeltest. Kõik need sarnasused tulenevad kontaktolukordadest. Keda keeled huvitavad, peaks ilmtingimata albaania keelt õppima. Nimelt on see üks unikaalne keel!