Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   ms Musim dan cuaca

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [enam belas]

Musim dan cuaca

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti malai Mängi Rohkem
Need on aastaajad: Ini----ah-m--i-: I__ i____ m_____ I-i i-l-h m-s-m- ---------------- Ini ialah musim: 0
Kevad, suvi, Mu--- bun-a---u-im panas, M____ b_____ m____ p_____ M-s-m b-n-a- m-s-m p-n-s- ------------------------- Musim bunga, musim panas, 0
sügis ja talv. m--im--uruh---- m-sim sej-k. m____ l____ d__ m____ s_____ m-s-m l-r-h d-n m-s-m s-j-k- ---------------------------- musim luruh dan musim sejuk. 0
Suvi on kuum. M---m ---a----al-h-panas. M____ p____ a_____ p_____ M-s-m p-n-s a-a-a- p-n-s- ------------------------- Musim panas adalah panas. 0
Suvel paistab päike. Pad- m-sim ----s mataha-i -ersina-. P___ m____ p____ m_______ b________ P-d- m-s-m p-n-s m-t-h-r- b-r-i-a-. ----------------------------------- Pada musim panas matahari bersinar. 0
Suvel käime hea meelega jalutamas. Pada-m-s-- p-nas---m---u---be-ja-an-----n. P___ m____ p____ k___ s___ b______________ P-d- m-s-m p-n-s k-m- s-k- b-r-a-a---a-a-. ------------------------------------------ Pada musim panas kami suka berjalan-jalan. 0
Talv on külm. M-----se-uk--d-l-h---j-k. M____ s____ a_____ s_____ M-s-m s-j-k a-a-a- s-j-k- ------------------------- Musim sejuk adalah sejuk. 0
Talvel sajab lund või vihma. Pada--u-im -e-u-----ji-atau-h---- tu---. P___ m____ s____ s____ a___ h____ t_____ P-d- m-s-m s-j-k s-l-i a-a- h-j-n t-r-n- ---------------------------------------- Pada musim sejuk salji atau hujan turun. 0
Talvel oleme hea meelega kodus. Pa-- ---im s-j---k-m- -u-a -ingga- d---u---. P___ m____ s____ k___ s___ t______ d_ r_____ P-d- m-s-m s-j-k k-m- s-k- t-n-g-l d- r-m-h- -------------------------------------------- Pada musim sejuk kami suka tinggal di rumah. 0
On külm. H--i-ini-sejuk. H___ i__ s_____ H-r- i-i s-j-k- --------------- Hari ini sejuk. 0
Sajab vihma. H--- i-i --j--. H___ i__ h_____ H-r- i-i h-j-n- --------------- Hari ini hujan. 0
On tuuline. Hari---i-ber-ngin. H___ i__ b________ H-r- i-i b-r-n-i-. ------------------ Hari ini berangin. 0
On soe. Har---n----n-s. H___ i__ p_____ H-r- i-i p-n-s- --------------- Hari ini panas. 0
On päikesepaisteline. H--- i-- ---a-. H___ i__ c_____ H-r- i-i c-r-h- --------------- Hari ini cerah. 0
On selge. H------i -e-ah. H___ i__ c_____ H-r- i-i c-r-h- --------------- Hari ini cerah. 0
Kuidas on ilm täna? Ba----a-- c---- h-ri-i--? B________ c____ h___ i___ B-g-i-a-a c-a-a h-r- i-i- ------------------------- Bagaimana cuaca hari ini? 0
Täna on külm. Hari-i-i se-uk. H___ i__ s_____ H-r- i-i s-j-k- --------------- Hari ini sejuk. 0
Täna on soe. Ha---i-i -an-s. H___ i__ p_____ H-r- i-i p-n-s- --------------- Hari ini panas. 0

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...