Vestmik

et midagi soovima   »   ms menyukai sesuatu

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [tujuh puluh]

menyukai sesuatu

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti malai Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Adakah-a-da-m-hu--er-kok? A_____ a___ m___ m_______ A-a-a- a-d- m-h- m-r-k-k- ------------------------- Adakah anda mahu merokok? 0
Kas te sooviksite tantsida? Ada----a-d- ------en-ri? A_____ a___ m___ m______ A-a-a- a-d- m-h- m-n-r-? ------------------------ Adakah anda mahu menari? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? A-ak-h-and--m--u be----a---al--? A_____ a___ m___ b______________ A-a-a- a-d- m-h- b-r-a-a---a-a-? -------------------------------- Adakah anda mahu berjalan-jalan? 0
Ma sooviksin suitsetada. S--a ------ero-o-. S___ m___ m_______ S-y- m-h- m-r-k-k- ------------------ Saya mahu merokok. 0
Soovid sa sigaretti? Ad---- ------a-- --k-k? A_____ a___ m___ r_____ A-a-a- a-a- m-h- r-k-k- ----------------------- Adakah awak mahu rokok? 0
Ta soovib tuld. Di--mahu--n--em------p-. D__ m______ p______ a___ D-a m-h-k-n p-m-t-k a-i- ------------------------ Dia mahukan pemetik api. 0
Ma sooviksin midagi juua. Say-----u-m-num -------. S___ m___ m____ s_______ S-y- m-h- m-n-m s-s-a-u- ------------------------ Saya mahu minum sesuatu. 0
Ma sooviksin midagi süüa. Say- -a-----kan--e-u---. S___ m___ m____ s_______ S-y- m-h- m-k-n s-s-a-u- ------------------------ Saya mahu makan sesuatu. 0
Ma sooviksin veidi puhata. S-y--mah- b--ehat. S___ m___ b_______ S-y- m-h- b-r-h-t- ------------------ Saya mahu berehat. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Say---ah--ber-a-y---e-uatu --p-da ---a. S___ m___ b_______ s______ k_____ a____ S-y- m-h- b-r-a-y- s-s-a-u k-p-d- a-d-. --------------------------------------- Saya mahu bertanya sesuatu kepada anda. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. S-y- mah--b-rt---a-ses--t- k-p-d---n-a. S___ m___ b_______ s______ k_____ a____ S-y- m-h- b-r-a-y- s-s-a-u k-p-d- a-d-. --------------------------------------- Saya mahu bertanya sesuatu kepada anda. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Say---ahu --nj----- -n---k- ----at- -----t. S___ m___ m________ a___ k_ s______ t______ S-y- m-h- m-n-e-p-t a-d- k- s-s-a-u t-m-a-. ------------------------------------------- Saya mahu menjemput anda ke sesuatu tempat. 0
Mida te soovite, palun? A--kah---ng an-a-ma--k--? A_____ y___ a___ m_______ A-a-a- y-n- a-d- m-h-k-n- ------------------------- Apakah yang anda mahukan? 0
Soovite te kohvi? Ad---- a-da ma-u--inum kop-? A_____ a___ m___ m____ k____ A-a-a- a-d- m-h- m-n-m k-p-? ---------------------------- Adakah anda mahu minum kopi? 0
Või soovite te pigem teed? A--u -da--h anda ---ih--u-a--in-- t--? A___ a_____ a___ l____ s___ m____ t___ A-a- a-a-a- a-d- l-b-h s-k- m-n-m t-h- -------------------------------------- Atau adakah anda lebih suka minum teh? 0
Me soovime koju sõita. Kami m-h---ulang. K___ m___ p______ K-m- m-h- p-l-n-. ----------------- Kami mahu pulang. 0
Soovite te taksot? A-a-a---am------a--ah-k-n-te-s-? A_____ k___ s____ m______ t_____ A-a-a- k-m- s-m-a m-h-k-n t-k-i- -------------------------------- Adakah kamu semua mahukan teksi? 0
Nad soovivad helistada. M-r-k--m-hu m-----t-p--g-i---. M_____ m___ m______ p_________ M-r-k- m-h- m-m-u-t p-n-g-l-n- ------------------------------ Mereka mahu membuat panggilan. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 malai (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.