Vestmik

et Perekond   »   ml കുടുംബം

2 [kaks]

Perekond

Perekond

2 [രണ്ട്]

2 [randu]

കുടുംബം

kudumbam

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti malajalaami Mängi Rohkem
vanaisa മുത്ത-്ഛൻ മു_____ മ-ത-ത-്-ൻ --------- മുത്തച്ഛൻ 0
muth-c-an m________ m-t-a-h-n --------- muthachan
vanaema മു--തശ--ി മു____ മ-ത-ത-്-ി --------- മുത്തശ്ശി 0
m-t-as-i m_______ m-t-a-h- -------- muthashi
tema ja tema അ---- -വളും അ__ അ__ അ-ന-ം അ-ള-ം ----------- അവനും അവളും 0
a-an-- a----m a_____ a_____ a-a-u- a-a-u- ------------- avanum avalum
isa പിതാ-് പി__ പ-ത-വ- ------ പിതാവ് 0
p--haavu p_______ p-t-a-v- -------- pithaavu
ema അമ-മ അ__ അ-്- ---- അമ്മ 0
amma a___ a-m- ---- amma
tema ja tema അവന-----ളും അ__ അ__ അ-ന-ം അ-ള-ം ----------- അവനും അവളും 0
a----- av-lum a_____ a_____ a-a-u- a-a-u- ------------- avanum avalum
poeg മ-ന് മ__ മ-ന- ---- മകന് 0
m---nu m_____ m-k-n- ------ makanu
tütar മ-ൾ മ__ മ-ൾ --- മകൾ 0
m--al m____ m-k-l ----- makal
tema ja tema അ-ന----വ--ം അ__ അ__ അ-ന-ം അ-ള-ം ----------- അവനും അവളും 0
a-a-------lum a_____ a_____ a-a-u- a-a-u- ------------- avanum avalum
vend സ-േ-ദ-ൻ സ____ സ-േ-ദ-ൻ ------- സഹോദരൻ 0
s-h--ada-an s__________ s-h-a-d-r-n ----------- saheaadaran
õde സ-ോ-രി സ___ സ-ോ-ര- ------ സഹോദരി 0
sa-odari s_______ s-h-d-r- -------- sahodari
tema ja tema അവ-ു- അ-ള-ം അ__ അ__ അ-ന-ം അ-ള-ം ----------- അവനും അവളും 0
av-nu--a-alum a_____ a_____ a-a-u- a-a-u- ------------- avanum avalum
onu അ--മാ-ൻ അ____ അ-്-ാ-ൻ ------- അമ്മാവൻ 0
a--aav-n a_______ a-m-a-a- -------- ammaavan
tädi അ--മായി അ___ അ-്-ാ-ി ------- അമ്മായി 0
am-aayi a______ a-m-a-i ------- ammaayi
tema ja tema അ--ും അ--ും അ__ അ__ അ-ന-ം അ-ള-ം ----------- അവനും അവളും 0
a-anu- -val-m a_____ a_____ a-a-u- a-a-u- ------------- avanum avalum
Me oleme perekond. ഞ--ങ----ു ക---ം-മ-ണ്. ഞ___ ഒ_ കു_____ ഞ-്-ൾ ഒ-ു ക-ട-ം-മ-ണ-. --------------------- ഞങ്ങൾ ഒരു കുടുംബമാണ്. 0
n--n-a- or- k----b-m--nu. n______ o__ k____________ n-a-g-l o-u k-d-m-a-a-n-. ------------------------- njangal oru kudumbamaanu.
Perekond ei ole väike. ക---ംബ- ച---തല്ല. കു__ ചെ_____ ക-ട-ം-ം ച-റ-ത-്-. ----------------- കുടുംബം ചെറുതല്ല. 0
kud-mbam ----uth----. k_______ c___________ k-d-m-a- c-e-u-h-l-a- --------------------- kudumbam cheruthalla.
Perekond on suur. കു--ം-ം-വല-----. കു__ വ____ ക-ട-ം-ം വ-ു-ാ-്- ---------------- കുടുംബം വലുതാണ്. 0
kudum-am v-luthaanu. k_______ v__________ k-d-m-a- v-l-t-a-n-. -------------------- kudumbam valuthaanu.

Kas me kõik räägime aafrika keelt?

Kõik meist pole kunagi Aafrikas käinud. Kuid on võimalik, et iga keel on seal olnud! Paljud teadlased nii igatahes arvavad. Nende arvates pärinevad kõik keeled Aafrikast. Sealt on keeled levinud ülejäänud maailma. Maailmas on kokku üle 6000 erineva keele. Kuid väidetavalt on neil kõigil Aafrika juured. Teadlased on võrrelnud erinevate keelte foneeme. Foneem on sõna väikseim üksus, mis eristab ühe sõna tähendust. Foneemi muutmisel muutub sõna tähendus. Näiteks saab tuua inglise keele. Ingliskeelsed sõnad dip ja tip tähistavad kahte erinevat asja. Seega on inglisekeeles /d/ ja /t/ kaks erinevat foneemi. Selliseid foneemilisi erinevusi on Aafrika keeltes kõige rohkem. See vähendab järsult, kuid seda tõrksamad saad Aafrikast. Täpselt sealt arvavad teadlased leidvat oma teooriale tõestust. Laienevad populatsioonid muutuvad ühtlasemaks. Äärealadel aga geneetiline mitmekesisus kasvab. See juhtub, kuna ka ‘asunike’ hulk kasvab. Mida vähem uusi geene lisandub, seda ühtlasemaks populatsioon muutub. Erinevate geenikombinatsioonide hulk väheneb. Selle tulemusena muutuvad migreerunud populatsioonid üksteisega sarnasemaks. Teadlased nimetavad seda asutaja efektiks. Kui inimesed lahkusid Aafrikast, võtsid nad kaasa ka oma keele. Kuid rändajata vähenemine tähendas keelele ka vähem uusi foneeme. Nii muutuvad ka individuaalsed keeled aja jooksul ühtsemaks. On tõestatud, et homo sapiens pärineb Aafrikast. Ootame, et näha, kas see käib ka nende keele kohta...
Kas sa teadsid?
Araabia keel kuulub maailma tähtsamate keelte hulka. Araabia keelt räägib rohkem kui 300 miljonit inimest enam kui 20 riigis. See afroaasia keel tekkis tuhandeid aastaid tagasi. Keelt räägiti alguses vaid Araabia poolsaarel ning hiljem laienes see teistesse riikidesse. Araabia kõnekeel erineb kirjakeelest väga tugevalt. Araabia keelel on väga palju erinevaid dialekte. Erinevatest piirkondadest keele rääkijaid ei mõista teineteist tihtipeale mitte üldse. Klassikalist araabia kirjakeelt räägitakse tänapäeval väga vähe. Seda võib näha eelkõige kirjavormis. Huvi araabia keele vastu on viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Inimestele tundub eriti põnev araabia kirjapilt. Seda kirjutatakse paremalt vasakule. Kes araabia keelt õppida tahab, peaks tähelepanu pöörama kindlale järjestusele. Kõigepealt hääldus, siis grammatika ja siis kirjutamine. Kes sellest kinni peab, sellel on kindlasti lõbus õppida.