Vestmik

et Lugemine ja kirjutamine   »   ml വായിക്കുകയും എഴുതുകയും ചെയ്യുക

6 [kuus]

Lugemine ja kirjutamine

Lugemine ja kirjutamine

6 [ആറ്]

6 [aat]

വായിക്കുകയും എഴുതുകയും ചെയ്യുക

vaayikkukayum ezhuthukayum cheyyuka

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti malajalaami Mängi Rohkem
Ma loen. ഞ-ൻ വായ-----ന---. ഞാ_ വാ______ ഞ-ൻ വ-യ-ക-ക-ന-ന-. ----------------- ഞാൻ വായിക്കുന്നു. 0
nj-an--aay-k-unn-. n____ v___________ n-a-n v-a-i-k-n-u- ------------------ njaan vaayikkunnu.
Ma loen kirjatähte. ഞാ- --ു കത-ത- വ-----ചു. ഞാ_ ഒ_ ക__ വാ____ ഞ-ൻ ഒ-ു ക-്-് വ-യ-ച-ച-. ----------------------- ഞാൻ ഒരു കത്ത് വായിച്ചു. 0
nj------u--a--u va-y----. n____ o__ k____ v________ n-a-n o-u k-t-u v-a-i-h-. ------------------------- njaan oru kathu vaayichu.
Ma loen sõna. ഞ-- --ു -ാക്ക്-വ------ു ഞാ_ ഒ_ വാ__ വാ___ ഞ-ൻ ഒ-ു വ-ക-ക- വ-യ-ച-ച- ----------------------- ഞാൻ ഒരു വാക്ക് വായിച്ചു 0
n-aa- -r--v--k-- --a----u n____ o__ v_____ v_______ n-a-n o-u v-a-k- v-a-i-h- ------------------------- njaan oru vaakku vaayichu
Ma loen lauset. ഞാൻ---ു വാചകം ---ി-്ച-. ഞാ_ ഒ_ വാ__ വാ____ ഞ-ൻ ഒ-ു വ-ച-ം വ-യ-ച-ച-. ----------------------- ഞാൻ ഒരു വാചകം വായിച്ചു. 0
nj--n-o---v--c---a----ayichu. n____ o__ v________ v________ n-a-n o-u v-a-h-k-m v-a-i-h-. ----------------------------- njaan oru vaachakam vaayichu.
Ma loen kirja. ഞ-ൻ ഒ-- -ത്ത- വ--ി--കുകയാ--. ഞാ_ ഒ_ ക__ വാ_______ ഞ-ൻ ഒ-ു ക-്-് വ-യ-ക-ക-ക-ാ-്- ---------------------------- ഞാൻ ഒരു കത്ത് വായിക്കുകയാണ്. 0
njaa--oru --thu -----kk-k--aanu. n____ o__ k____ v_______________ n-a-n o-u k-t-u v-a-i-k-k-y-a-u- -------------------------------- njaan oru kathu vaayikkukayaanu.
Ma loen raamatut. ഞ----ര---ു-്തകം-----ക-കുക--ണ-. ഞാ_ ഒ_ പു___ വാ_______ ഞ-ൻ ഒ-ു പ-സ-ത-ം വ-യ-ക-ക-ക-ാ-്- ------------------------------ ഞാൻ ഒരു പുസ്തകം വായിക്കുകയാണ്. 0
nj-a- -ru p--t------va-y-kk---y-a--. n____ o__ p________ v_______________ n-a-n o-u p-s-h-k-m v-a-i-k-k-y-a-u- ------------------------------------ njaan oru pusthakam vaayikkukayaanu.
Ma loen. ഞാ- വ-യിക്ക-ന---. ഞാ_ വാ______ ഞ-ൻ വ-യ-ക-ക-ന-ന-. ----------------- ഞാൻ വായിക്കുന്നു. 0
njaan v-a--k-un-u. n____ v___________ n-a-n v-a-i-k-n-u- ------------------ njaan vaayikkunnu.
Sa loed. നി---ൾ-വ-യ-ക---. നി___ വാ____ ന-ങ-ങ- വ-യ-ക-ക-. ---------------- നിങ്ങൾ വായിക്കു. 0
ni--al-va-yik-u. n_____ v________ n-n-a- v-a-i-k-. ---------------- ningal vaayikku.
Ta loeb. അവ- വ-യ-ക--ുന--ു. അ__ വാ______ അ-ൻ വ-യ-ക-ക-ന-ന-. ----------------- അവൻ വായിക്കുന്നു. 0
a-a---a--ikkunnu. a___ v___________ a-a- v-a-i-k-n-u- ----------------- avan vaayikkunnu.
Ma kirjutan. ഞ-ൻ-എ-----്--. ഞാ_ എ_____ ഞ-ൻ എ-ു-ു-്-ു- -------------- ഞാൻ എഴുതുന്നു. 0
n-aa----h-t--nnu. n____ e__________ n-a-n e-h-t-u-n-. ----------------- njaan ezhuthunnu.
Ma kirjutan kirjatähte. ഞാൻ ഒര- --്ത് -ഴ-------. ഞാ_ ഒ_ ക__ എ_____ ഞ-ൻ ഒ-ു ക-്-് എ-ു-ു-്-ു- ------------------------ ഞാൻ ഒരു കത്ത് എഴുതുന്നു. 0
n-aa- o-u--ath- ezhut--nnu. n____ o__ k____ e__________ n-a-n o-u k-t-u e-h-t-u-n-. --------------------------- njaan oru kathu ezhuthunnu.
Ma kirjutan sõna. ഞ-- ഒരു -ാ---് ----ുന്--. ഞാ_ ഒ_ വാ__ എ_____ ഞ-ൻ ഒ-ു വ-ക-ക- എ-ു-ു-്-ു- ------------------------- ഞാൻ ഒരു വാക്ക് എഴുതുന്നു. 0
n---n -ru -----u--zhuthun--. n____ o__ v_____ e__________ n-a-n o-u v-a-k- e-h-t-u-n-. ---------------------------- njaan oru vaakku ezhuthunnu.
Ma kirjutan lauset. ഞ-ൻ -----ാ-ക- ---ത-ക--ണ്. ഞാ_ ഒ_ വാ__ എ______ ഞ-ൻ ഒ-ു വ-ച-ം എ-ു-ു-യ-ണ-. ------------------------- ഞാൻ ഒരു വാചകം എഴുതുകയാണ്. 0
n-a-- --u va-c---a----h-thuk-y----. n____ o__ v________ e______________ n-a-n o-u v-a-h-k-m e-h-t-u-a-a-n-. ----------------------------------- njaan oru vaachakam ezhuthukayaanu.
Ma kirjutan kirja. ഞാൻ -രു -ത്ത് --ു-ു--ന-. ഞാ_ ഒ_ ക__ എ_____ ഞ-ൻ ഒ-ു ക-്-് എ-ു-ു-്-ു- ------------------------ ഞാൻ ഒരു കത്ത് എഴുതുന്നു. 0
n-a-n--r- -a-hu -z-u----nu. n____ o__ k____ e__________ n-a-n o-u k-t-u e-h-t-u-n-. --------------------------- njaan oru kathu ezhuthunnu.
Ma kirjutan raamatut. ഞാൻ ഒ-ു --സ--ക- -ഴ-തുക-ാണ്. ഞാ_ ഒ_ പു___ എ______ ഞ-ൻ ഒ-ു പ-സ-ത-ം എ-ു-ു-യ-ണ-. --------------------------- ഞാൻ ഒരു പുസ്തകം എഴുതുകയാണ്. 0
n-aa- -ru p--thaka--ez-u-huk-ya-nu. n____ o__ p________ e______________ n-a-n o-u p-s-h-k-m e-h-t-u-a-a-n-. ----------------------------------- njaan oru pusthakam ezhuthukayaanu.
Ma kirjutan. ഞാൻ ----ു-്നു. ഞാ_ എ_____ ഞ-ൻ എ-ു-ു-്-ു- -------------- ഞാൻ എഴുതുന്നു. 0
n-aan--z-u--unnu. n____ e__________ n-a-n e-h-t-u-n-. ----------------- njaan ezhuthunnu.
Sa kirjutad. നി-്ങ- എഴുത-ന്-ു നി___ എ____ ന-ങ-ങ- എ-ു-ു-്-ു ---------------- നിങ്ങൾ എഴുതുന്നു 0
n-ng----zh-th-nnu n_____ e_________ n-n-a- e-h-t-u-n- ----------------- ningal ezhuthunnu
Ta kirjutab. അ------ എഴ--ുന-നു. അ___ എ_____ അ-്-േ-ം എ-ു-ു-്-ു- ------------------ അദ്ദേഹം എഴുതുന്നു. 0
adheh-- ezh----n-u. a______ e__________ a-h-h-m e-h-t-u-n-. ------------------- adheham ezhuthunnu.

Internatsionalismid

Globaliseerumine ei puuduta vaid keeli. Globaliseerumist tõestavad aina rohkem kasutatavad ‘internatsionalismid’. Internatsionalismid on sõnad, mida leidub mitmes keeles korraga. Neil sõnadel võib olla sama või lähedane tähendus. Hääldus on neil sõnadel tihti sama. Ka kirjapilt on sageli väga sarnane. Internatsionalismide levik on huvitav nähtus. Neil puuduvad igasugused piirid. Samuti puuduvad geograafilised piirid. Ja kindlasti puuduvad keelelised piirid. Leidub sõnu, mida mõistetakse igal kontinendil. Heaks näiteks on sõna hotel . Seda sõna tuntakse peaaegu kogu maailmas. Paljud internatsionalismid pärinevad teadusest. Tehnilised terminid levivad kiiresti ja üle maailma. Vanadel internatsionalismidel on samad juured. Na on arenenud ühest ja samast sõnast. Kui enamik internatsionalisme on tavaliselt laenatud. See tähendab, et sõnad on lihtsalt üle võetud teise keelde. Kultuurikokkupuuted mängivad üle võtmises suurt rolli. Igal tsivilisatsioonil on omad traditsioonid. Seepärast uued mõisted igal pool ei kinnistu. Kultuurinormid määravad, millised ideed omaks võetakse. Mõnd leidub vaid kindlates maailma paigus. Tesed levivad aga kiiresti üle maailma. Aga vaid levides kanduvad edasi ka nende nimed. Just see teeb internatsionalismid nii huvitavaks! Kui avastame keeli, avastame alati sellega koos ka kultuuri.
Kas sa teadsid?
Hiina keelel on üle maailma kõige rohkem rääkijaid. Ei ole olemas aga ainult ühte hiina keelt, vaid neid on mitmeid. Nad kõik kuuluvad aga sino-tiibeti keelte perekonda. Hiina keelt räägib umbes 1,3 miljardit inimest. Suurem osa neist elab Hiina Rahvavabariigis ja Taiwanis. Suurim hiina keel on hiina kirjakeel, mida nimetatakse ka mandariini keeleks. Hiina Rahvavabariigi ametliku keelena on see emakeeleks 850 miljonile inimesele. Teisi hiina keeli nimetatakse tihti vaid dialektideks. Mandariini keelt mõistavad peaaegu kõik hiina keeli rääkivad inimesed. Kõikidel hiinlastel on oma kirjapilt, mis on 4000 kuni 5000 aasta vanune. Seega on hiina keelel pikim kirjanduslik traditsioon. Hiina kirjamärgid on keerulisemad kui tähestikusüsteemid. Grammatika on aga üsna lihtsasti omandatav, seega saab juba kiiresti edusamme teha. Ja aina rohkem tahavad inimesed hiina keelt õppida... Olge ka Teie julge, hiina keel on tuleviku keel!