Lauseita

fi Junassa   »   et Rongis

34 [kolmekymmentäneljä]

Junassa

Junassa

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Valitse, miten haluat nähdä käännöksen:   
suomi viro Toista Lisää
Meneekö tämä juna Berliiniin? K-s-s----- r--- B---i-ni? K__ s__ o_ r___ B________ K-s s-e o- r-n- B-r-i-n-? ------------------------- Kas see on rong Berliini? 0
Milloin juna lähtee? M-ll----o---välj--? M_____ r___ v______ M-l-a- r-n- v-l-u-? ------------------- Millal rong väljub? 0
Milloin juna saapuu Berliiniin? Mil-al-j--a--r-----er-i-ni? M_____ j____ r___ B________ M-l-a- j-u-b r-n- B-r-i-n-? --------------------------- Millal jõuab rong Berliini? 0
Anteeksi, pääsisinkö ohi? V--a-dus---ka- ma----k--- -----? V_________ k__ m_ s______ m_____ V-b-n-u-t- k-s m- s-a-s-n m-ö-a- -------------------------------- Vabandust, kas ma saaksin mööda? 0
Tämä taitaa olla minun paikkani. M------n--et s-e o----nu ----. M_ a_____ e_ s__ o_ m___ k____ M- a-v-n- e- s-e o- m-n- k-h-. ------------------------------ Ma arvan, et see on minu koht. 0
Te taidatte istua paikallani. Ma ar---,-e--te is---e m-nu ko-al. M_ a_____ e_ t_ i_____ m___ k_____ M- a-v-n- e- t- i-t-t- m-n- k-h-l- ---------------------------------- Ma arvan, et te istute minu kohal. 0
Missä on nukkumavaunu? K----n----amisv--un? K__ o_ m____________ K-s o- m-g-m-s-a-u-? -------------------- Kus on magamisvagun? 0
Nukkumavaunu on junan loppuosassa. Mag-m-sv-g---on -o-gi--a-u-i--- -tsa-. M___________ o_ r____ t________ o_____ M-g-m-s-a-u- o- r-n-i t-g-m-s-s o-s-s- -------------------------------------- Magamisvagun on rongi tagumises otsas. 0
Missä on ravintolavaunu? – Junan alkuosassa. Ja k-- -n-r-s-o-a-i-------–--e-ots-s. J_ k__ o_ r______________ – E________ J- k-s o- r-s-o-a-i-a-u-? – E-s-t-a-. ------------------------------------- Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. 0
Voinko nukkua alhaalla? K-- ma-võ-n -ll-m-g--a? K__ m_ v___ a__ m______ K-s m- v-i- a-l m-g-d-? ----------------------- Kas ma võin all magada? 0
Voinko nukkua keskellä? Ka- ma--õ-- ---kel-m----a? K__ m_ v___ k_____ m______ K-s m- v-i- k-s-e- m-g-d-? -------------------------- Kas ma võin keskel magada? 0
Voinko nukkua ylhäällä? Ka- m- võ-----ev-----ga--? K__ m_ v___ ü_____ m______ K-s m- v-i- ü-e-a- m-g-d-? -------------------------- Kas ma võin üleval magada? 0
Milloin olemme rajalla? M--l-- me--iiril--jõ--me? M_____ m_ p______ j______ M-l-a- m- p-i-i-e j-u-m-? ------------------------- Millal me piirile jõuame? 0
Miten kauan matka Berliiniin kestää? Ku----u--kest----õ---B-rli-n-? K__ k___ k_____ s___ B________ K-i k-u- k-s-a- s-i- B-r-i-n-? ------------------------------ Kui kaua kestab sõit Berliini? 0
Onko juna myöhässä? K-- --n-----in--? K__ r___ h_______ K-s r-n- h-l-n-b- ----------------- Kas rong hilineb? 0
Onko teillä jotain lukemista? Ka- -eil-------agi-l--e-a? K__ t___ o_ m_____ l______ K-s t-i- o- m-d-g- l-g-d-? -------------------------- Kas teil on midagi lugeda? 0
Voiko täältä saada jotain syötävää ja juotavaa? Kas -iin--aa----id--i-s-ü--ja -u--? K__ s___ s____ m_____ s___ j_ j____ K-s s-i- s-a-s m-d-g- s-ü- j- j-u-? ----------------------------------- Kas siin saaks midagi süüa ja juua? 0
Voisitteko te herättää minut kello 7.00? Ka- -- -ratak--t- mi-d palun ---l -.00? K__ t_ ä_________ m___ p____ k___ 7____ K-s t- ä-a-a-s-t- m-n- p-l-n k-l- 7-0-? --------------------------------------- Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? 0

Vauvat lukevat huulilta!

Kun vauvat opettelevat puhumaan, he kohdistavat huomionsa vanhempiensa suuhun. Kehityspsykologit ovat huomanneet tämän. Vauvat alkavat lukea huulilta noin kuuden kuukauden ikäisenä. Tällä tavoin he oppivat miten pitää suutaan tuottaakseen ääniä. Vuoden vanhana vauva alkaa jo ymmärtää muutamia sanoja. Siitä lähtien he alkavat uudelleen katsoa ihmisiä silmiin. Sillä tavoin he saavat paljon tärkeää tietoa. Katsomalla vanhempiaan silmiin he tietävät, ovatko nämä onnellisia vai surullisia. He tutustuvat tällä tavoin tunteiden maailmaan. Tilanne muuttuu mielenkiintoiseksi, kun joku puhuu heille vieraalla kielellä. Silloin vauvat alkavat uudelleen lukea huulilta. Tällä tavoin he oppivat muodostamaan myös vieraita äänteitä. Siksi sinun pitäisi vauvoille puhuessasi aina katsoa heihin. Sen lisäksi vauvat tarvitsevat kielensä kehitykseen vuoropuhelua. Erityisesti vanhemmat toistavat usein, mitä vauvat sanovat. Sillä tavalla vauvat saavat palautetta. Se on hyvin tärkeää pikkulapsille. He tietävät silloin tulleensa ymmärretyksi. Vahvistus motivoi vauvoja. Heistä on edelleen hauskaa oppia puhumaan. Ei siis riitä, että vauvoille soitetaan äänikasetteja. Tutkimukset osoittavat, että vauvat todella osaavat lukea huulilta. Kokeiluissa pikkulapsille näytettiin videoita ilman ääntä. Videot olivat sekä äidinkielisiä että vieraskielisiä. Vauvat katselivat pitempään omankielisiä videoita. He olivat huomattavasti tarkkaavaisempia siinä tilanteessa. Vauvojen ensimmäiset sanat ovat kuitenkin samoja kautta maailman. ”Äiti” ja ”isä” ovat helppoja lausua kaikilla kielillä!