Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 2   »   ca Subordinades amb que 2

92 [üheksakümmend kaks]

Kõrvallaused sõnaga et 2

Kõrvallaused sõnaga et 2

92 [noranta-dos]

Subordinades amb que 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Mind ärritab, et sa norskad. M-em-renya q-e--o-q-i-. M_________ q__ r_______ M-e-p-e-y- q-e r-n-u-s- ----------------------- M’emprenya que ronquis. 0
Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood. M-e--r-nya--u--b-guis-t--t- ce-v-sa. M_________ q__ b_____ t____ c_______ M-e-p-e-y- q-e b-g-i- t-n-a c-r-e-a- ------------------------------------ M’emprenya que beguis tanta cervesa. 0
Mind ärritab, et sa nii hilja tuled. M’-m-r---- --e a----i- -a----rd. M_________ q__ a______ t__ t____ M-e-p-e-y- q-e a-r-b-s t-n t-r-. -------------------------------- M’emprenya que arribis tan tard. 0
Ma arvan, et tal on arsti vaja. C----que-(--e--- l- ---a -alt- ---me-g-. C___ q__ (_ e___ l_ f___ f____ u_ m_____ C-e- q-e (- e-l- l- f-i- f-l-a u- m-t-e- ---------------------------------------- Crec que (a ell) li feia falta un metge. 0
Ma arvan, et ta on haige. Cr-c---- és m-la-t. C___ q__ é_ m______ C-e- q-e é- m-l-l-. ------------------- Crec que és malalt. 0
Ma arvan, et ta nüüd magab. C-e- --- e-tà---r-i-t. C___ q__ e___ d_______ C-e- q-e e-t- d-r-i-t- ---------------------- Crec que està dormint. 0
Me loodame, et ta abiellub meie tütrega. Es---e- -ue--s--as- -m---- -ost------la. E______ q__ e_ c___ a__ l_ n_____ f_____ E-p-r-m q-e e- c-s- a-b l- n-s-r- f-l-a- ---------------------------------------- Esperem que es casi amb la nostra filla. 0
Me loodame, et tal on palju raha. E-pe-em-q-e ---g-i -o--s din-rs. E______ q__ t_____ m____ d______ E-p-r-m q-e t-n-u- m-l-s d-n-r-. -------------------------------- Esperem que tingui molts diners. 0
Me loodame, et ta on miljonär. Es-e-e--q-- s-gu---i-io-ari. E______ q__ s____ m_________ E-p-r-m q-e s-g-i m-l-o-a-i- ---------------------------- Esperem que sigui milionari. 0
Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus. He sentit-q-e-l- -e-- -on- ha----g----n-accident. H_ s_____ q__ l_ t___ d___ h_ t_____ u_ a________ H- s-n-i- q-e l- t-v- d-n- h- t-n-u- u- a-c-d-n-. ------------------------------------------------- He sentit que la teva dona ha tingut un accident. 0
Ma kuulsin, et ta lamab haiglas. H---enti- qu--(e--a)--s-a --h--pi---. H_ s_____ q__ (_____ é_ a l__________ H- s-n-i- q-e (-l-a- é- a l-h-s-i-a-. ------------------------------------- He sentit que (ella) és a l’hospital. 0
Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki. He--en-it-que e---e--cotx----tà-comp----m-n---es-r-ï-. H_ s_____ q__ e_ t__ c____ e___ c___________ d________ H- s-n-i- q-e e- t-u c-t-e e-t- c-m-l-t-m-n- d-s-r-ï-. ------------------------------------------------------ He sentit que el teu cotxe està completament destruït. 0
Mind rõõmustab, et te tulite. M’a-egr- q-e hàgiu-vi-g--. M_______ q__ h____ v______ M-a-e-r- q-e h-g-u v-n-u-. -------------------------- M’alegro que hàgiu vingut. 0
Mind rõõmustab, et te huvitatud olete. M-a---r--que-estig-i---ter-s-at. M_______ q__ e______ i__________ M-a-e-r- q-e e-t-g-i i-t-r-s-a-. -------------------------------- M’alegro que estigui interessat. 0
Mind rõõmustab, et te maja osta soovite. M--l-g-o--ue vul-u- -o---ar -- --s-. M_______ q__ v_____ c______ l_ c____ M-a-e-r- q-e v-l-u- c-m-r-r l- c-s-. ------------------------------------ M’alegro que vulgui comprar la casa. 0
Ma kardan, et viimane buss on juba läinud. E- te---qu- ---l-im au-ob-- ---se-n--- anat. E_ t___ q__ l______ a______ j_ s_ n___ a____ E- t-m- q-e l-ú-t-m a-t-b-s j- s- n-h- a-a-. -------------------------------------------- Em temo que l’últim autobús ja se n’ha anat. 0
Ma kardan, et me peame takso võtma. E--t-m----- ha-r-- -’agafar -- taxi. E_ t___ q__ h_____ d_______ u_ t____ E- t-m- q-e h-u-e- d-a-a-a- u- t-x-. ------------------------------------ Em temo que haurem d’agafar un taxi. 0
Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas. Em temo -u- -- po--o d-ner-. E_ t___ q__ n_ p____ d______ E- t-m- q-e n- p-r-o d-n-r-. ---------------------------- Em temo que no porto diners. 0

Žestidest kõneni

Rääkides ja kuulates teeb meie aju palju tööd. Ta peab töötlema keelelisi signaale. Signaalide alla käivad ka viiped ja sümbolid. Neid kasutas inimene veel enne rääkima hakkamist. Mõned sümbolid on mõistetavad kõigis kultuurides. Teisi tuleb aga õppida. Neist pole võimalik aru saada vaid peale vaadates. Viipeid ja sümboleid töödeldakse samamoodi kui kõnet. Ja neid töödeldakse samas aju piirkonnas! Uus teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased uurisid mitut katsealust. Katsealused pidid vaatama mitut videolõiku. Videote vaatamise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Ühes grupis väljendati videote abil palju erinevaid asju. Selleks kasutati liikumist, sümboleid ja kõnet. Teine katsegrupp vaatas teistsuguseid videolõike. Antud videod olid seosetud. Seal polnud kõnet, žeste ega sümboleid. Neis puudus tähendus. Mõõtmise abil said teadlased teada, kus mis infot töödeldi. Nad võrdlesid katsealuste ajude aktiivsuseid. Kõik, millel oli tähendus, analüüsiti samas aju piirkonnas. Antud katse tulemused on väga huvitavad. See näitab, kuidas meie aju on aegade jaooksul keelt õppinud. Kõigepealt suhtles inimene žestide abil. Hiljem arenes välja keel. Ajul tuli seega õppida töötlema kõnet nagu ta töötles viipeid. Kokkuvõttes uuendas aju justkui vana versiooni...