Vestmik

et vajama – tahtma   »   bs trebati – htjeti

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [šezdeset i devet]

trebati – htjeti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. Ja -reb---k---et. J_ t_____ k______ J- t-e-a- k-e-e-. ----------------- Ja trebam krevet. 0
Ma tahan magada. J---oću-spav-ti. J_ h___ s_______ J- h-ć- s-a-a-i- ---------------- Ja hoću spavati. 0
Kas siin on voodit? Ima l-----je---e-et? I__ l_ o____ k______ I-a l- o-d-e k-e-e-? -------------------- Ima li ovdje krevet? 0
Mul on vaja lampi. Ja-t--ba- -a-pu. J_ t_____ l_____ J- t-e-a- l-m-u- ---------------- Ja trebam lampu. 0
Ma tahan lugeda. J--hoć--č--ati. J_ h___ č______ J- h-ć- č-t-t-. --------------- Ja hoću čitati. 0
Kas siin on lampi? I-a l---v-j- la-pa? I__ l_ o____ l_____ I-a l- o-d-e l-m-a- ------------------- Ima li ovdje lampa? 0
Mul on vaja telefoni. Ja --e-a----le-o-. J_ t_____ t_______ J- t-e-a- t-l-f-n- ------------------ Ja trebam telefon. 0
Ma tahan helistada. J- h--u te-ef----a-i. J_ h___ t____________ J- h-ć- t-l-f-n-r-t-. --------------------- Ja hoću telefonirati. 0
Kas siin on telefoni? Im- -i-------te---on? I__ l_ o____ t_______ I-a l- o-d-e t-l-f-n- --------------------- Ima li ovdje telefon? 0
Mul on vaja fotokaamerat. J- -r-b-- j-dn- k--eru. J_ t_____ j____ k______ J- t-e-a- j-d-u k-m-r-. ----------------------- Ja trebam jednu kameru. 0
Ma tahan pildistada. Ja-h-ć- f---gra-isat-. J_ h___ f_____________ J- h-ć- f-t-g-a-i-a-i- ---------------------- Ja hoću fotografisati. 0
Kas siin on fotokaamerat? I------o--j- ---era? I__ l_ o____ k______ I-a l- o-d-e k-m-r-? -------------------- Ima li ovdje kamera? 0
Mul on vaja arvutit. J- -rebam -o--j--e-. J_ t_____ k_________ J- t-e-a- k-m-j-t-r- -------------------- Ja trebam kompjuter. 0
Ma tahan meili saata. Ja----u -a po-aljem-e-a-l. J_ h___ d_ p_______ e_____ J- h-ć- d- p-š-l-e- e-a-l- -------------------------- Ja hoću da pošaljem email. 0
Kas siin on arvutit? I-a--- ov----ko------r? I__ l_ o____ k_________ I-a l- o-d-e k-m-j-t-r- ----------------------- Ima li ovdje kompjuter? 0
Mul on vaja pastakat. J- -re-a- he--js-u o--v--. J_ t_____ h_______ o______ J- t-e-a- h-m-j-k- o-o-k-. -------------------------- Ja trebam hemijsku olovku. 0
Ma tahan midagi kirjutada. Ja-ho-- ---piš-m--eš-o. J_ h___ d_ p____ n_____ J- h-ć- d- p-š-m n-š-o- ----------------------- Ja hoću da pišem nešto. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? I-- l--o-d-- ---t-----ra ----mijs-a -l--ka? I__ l_ o____ l___ p_____ i h_______ o______ I-a l- o-d-e l-s- p-p-r- i h-m-j-k- o-o-k-? ------------------------------------------- Ima li ovdje list papira i hemijska olovka? 0

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...