Sõnavara
norra – määrsõnade harjutus
-
ET eesti
-
AR araabia
-
DE saksa
-
EN inglise (US)
-
EN inglise (UK)
-
ES hispaania
-
FR prantsuse
-
IT itaalia
-
JA jaapani
-
PT portugali (PT)
-
PT portugali (BR)
-
ZH hiina (lihtsustatud)
-
AD adõgee
-
AF afrikaani
-
AM amhaari
-
BE valgevene
-
BG bulgaaria
-
BN bengali
-
BS bosna
-
CA katalaani
-
CS tšehhi
-
DA taani
-
EL kreeka
-
EO esperanto
-
ET eesti
-
FA pärsia
-
FI soome
-
HE heebrea
-
HI hindi
-
HR horvaadi
-
HU ungari
-
HY armeenlane
-
ID indoneesia
-
KA gruusia
-
KK kasahhi
-
KN kannada
-
KO korea
-
KU kurdi (kurmandži)
-
KY kirgiisi
-
LT leedu
-
LV läti
-
MK makedoonia
-
MR marati
-
NL hollandi
-
NN nynorsk
-
PA pandžaabi
-
PL poola
-
RO rumeenia
-
RU vene
-
SK slovaki
-
SL sloveeni
-
SQ albaania
-
SR serbia
-
SV rootsi
-
TA tamiili
-
TE telugu
-
TH tai
-
TI tigrinja
-
TL tagalogi
-
TR türgi
-
UK ukraina
-
UR urdi
-
VI vietnami
-
-
NO norra
-
AR araabia
-
DE saksa
-
EN inglise (US)
-
EN inglise (UK)
-
ES hispaania
-
FR prantsuse
-
IT itaalia
-
JA jaapani
-
PT portugali (PT)
-
PT portugali (BR)
-
ZH hiina (lihtsustatud)
-
AD adõgee
-
AF afrikaani
-
AM amhaari
-
BE valgevene
-
BG bulgaaria
-
BN bengali
-
BS bosna
-
CA katalaani
-
CS tšehhi
-
DA taani
-
EL kreeka
-
EO esperanto
-
FA pärsia
-
FI soome
-
HE heebrea
-
HI hindi
-
HR horvaadi
-
HU ungari
-
HY armeenlane
-
ID indoneesia
-
KA gruusia
-
KK kasahhi
-
KN kannada
-
KO korea
-
KU kurdi (kurmandži)
-
KY kirgiisi
-
LT leedu
-
LV läti
-
MK makedoonia
-
MR marati
-
NL hollandi
-
NN nynorsk
-
NO norra
-
PA pandžaabi
-
PL poola
-
RO rumeenia
-
RU vene
-
SK slovaki
-
SL sloveeni
-
SQ albaania
-
SR serbia
-
SV rootsi
-
TA tamiili
-
TE telugu
-
TH tai
-
TI tigrinja
-
TL tagalogi
-
TR türgi
-
UK ukraina
-
UR urdi
-
VI vietnami
-

også
Venninnen hennes er også full.
samuti
Ta sõbranna on samuti purjus.

ikke
Jeg liker ikke kaktusen.
ei
Mulle ei meeldi kaktus.

like
Disse menneskene er forskjellige, men like optimistiske!
sama
Need inimesed on erinevad, kuid sama optimistlikud!

hvorfor
Barn vil vite hvorfor alt er som det er.
miks
Lapsed tahavad teada, miks kõik nii on.

halv
Glasset er halvt tomt.
pool
Klaas on pooltühi.

korrekt
Ordet er ikke stavet korrekt.
õigesti
Sõna pole õigesti kirjutatud.

allerede
Huset er allerede solgt.
juba
Maja on juba müüdud.

ut
Han vil gjerne komme ut av fengselet.
välja
Ta tahaks vanglast välja saada.

inn
Går han inn eller ut?
sisse
Kas ta läheb sisse või välja?

igjen
Han skriver alt igjen.
jälle
Ta kirjutab kõik jälle üles.

nesten
Jeg traff nesten!
peaaegu
Ma peaaegu tabasin!
