Vestmik

et Small Talk 2   »   sl Kratek pogovor 2

21 [kakskümmend üks]

Small Talk 2

Small Talk 2

21 [enaindvajset]

Kratek pogovor 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Kust te pärit olete? O-kod---iha--t-? O____ p_________ O-k-d p-i-a-a-e- ---------------- Odkod prihajate? 0
Baselist. Iz Ba-la. I_ B_____ I- B-s-a- --------- Iz Basla. 0
Basel asub Šveitsis. B-sel-j--- ---ci. B____ j_ v Š_____ B-s-l j- v Š-i-i- ----------------- Basel je v Švici. 0
Tohib teile härra Müllerit tutvustada? A-i -am--mem -r-d-t--it---ospo-a--ülle-ja? A__ v__ s___ p__________ g______ M________ A-i v-m s-e- p-e-s-a-i-i g-s-o-a M-l-e-j-? ------------------------------------------ Ali vam smem predstaviti gospoda Müllerja? 0
Ta on välismaalane. O---e-tuje-. O_ j_ t_____ O- j- t-j-c- ------------ On je tujec. 0
Ta räägib mitut keelt. On---v--i ---------o-. O_ g_____ v__ j_______ O- g-v-r- v-č j-z-k-v- ---------------------- On govori več jezikov. 0
Olete te siin esimest korda? A-i ste -r--č t---j? A__ s__ p____ t_____ A-i s-e p-v-č t-k-j- -------------------- Ali ste prvič tukaj? 0
Ei, olin siin juba eelmisel aastal. Ne---i---em --k-j ž- ----. N__ b__ s__ t____ ž_ l____ N-, b-l s-m t-k-j ž- l-n-. -------------------------- Ne, bil sem tukaj že lani. 0
Kuid ainult ühe nädala. Venda- samo -n----e-. V_____ s___ e_ t_____ V-n-a- s-m- e- t-d-n- --------------------- Vendar samo en teden. 0
Kuidas teile meeldib meie juures? Ka-o---- j- -še----- n-s? K___ v__ j_ v___ p__ n___ K-k- v-m j- v-e- p-i n-s- ------------------------- Kako vam je všeč pri nas? 0
Väga. Inimesed on toredad. Z---.-L-ud-e--o pr-jazni. Z____ L_____ s_ p________ Z-l-. L-u-j- s- p-i-a-n-. ------------------------- Zelo. Ljudje so prijazni. 0
Ja maastik meeldib mulle samuti. I- --kr----a-mi j- -u-- -še-. I_ p________ m_ j_ t___ v____ I- p-k-a-i-a m- j- t-d- v-e-. ----------------------------- In pokrajina mi je tudi všeč. 0
Kes te ametilt olete? Kaj -t- -o--o-lic-? K__ s__ p_ p_______ K-j s-e p- p-k-i-u- ------------------- Kaj ste po poklicu? 0
Ma olen tõlkija. Sem -rev-jale-. S__ p__________ S-m p-e-a-a-e-. --------------- Sem prevajalec. 0
Ma tõlgin raamatuid. Pr-va----k--i--. P_______ k______ P-e-a-a- k-j-g-. ---------------- Prevajam knjige. 0
Olete te üksi siin? S-- --m--tu---? S__ s___ t_____ S-e s-m- t-k-j- --------------- Ste sami tukaj? 0
Ei, mu naine / mu mees on ka siin. Ne--z ma-- ---t--i-že-a-/ mož. N__ z m___ j_ t___ ž___ / m___ N-, z m-n- j- t-d- ž-n- / m-ž- ------------------------------ Ne, z mano je tudi žena / mož. 0
Ja seal on mu mõlemad lapsed. In ta--sta o-----j------ka. I_ t__ s__ o__ m___ o______ I- t-m s-a o-a m-j- o-r-k-. --------------------------- In tam sta oba moja otroka. 0

Romaani keeled

700 miljoni inimese emakeel kuulub romaani keelte hulka. Seega on romaani keelerühm üks levinumaid maailmas. Romaani keeled kuuluvad Indo-Euroopa keelkonda. Kõik romaani keeled pärinevad ladina keelest. See tähendab, et nad on rooma keele järeltulijad. Kõigi romaani keelte aluseks on rahvaladina keel. See on ladina keel, mida räägiti hilisantiikajal. Rahvaladina keel levis roomlaste vallutusretkede käigus üle Euroopa. Sellest arenesid välja romaani keeled ja dialektid. Ladina keel kuulub itali keelerühma. Romaani keeli on kokku umbes 15. Täpset arvu on raske kindlaks määrata. Sageli on ebaselge, kas on olemas omaette keeled või ainult üksteise dialektid. Mõned romaani keeled on aja jooksul välja surnud. Kuid romaani keeltest on ka välja arenenud uusi keeli. Need on kreoolkeeled. Praegu on hispaania keel levinuim romaani keel maailmas. Kõigi maailma keelte hulgast on hispaania keelel 380 miljonit kõnelejat. Romaani keeled pakuvad suurt huvi teadlastele. Antud keelerühma ajalugu on hästi dokumenteeritud. Ladina ja romaani tekstid on eksisteerinud juba üle 2500 aasta. Keeleteadlased kasutavad neid keeli, et uurida individuaalsete keelte arengut. Seega on võimalik uurida keele arenemise reegleid. Paljudel juhtudel on võimalik uuringu tulemusi kanda üle ka teistesse keeltesse. Romaani keelte grammatika on sarnase ülesehitusega. Eelkõige aga on keelte sõnavarad sarnased. Kui inimene oskab ühte romaani keelt, on tal lihtne ka teist õppida. Aitäh, ladina keel!
Kas sa teadsid?
Jaapani keel kuulub kindlasti kõige paeluvamate hulka. Paljude inimeste jaoks on eriti huvitav nende kirjasüsteem. See koosneb hiina märkidest ja kahest silpkirjast. Jaapani keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Need erinevad teineteisest osaliselt väga palju. Võib juhtuda, et kaks rääkijat erinevatest piirkondadest üksteisest aru ei saa. Jaapani keelel on meloodiline aktsent. Sõna rõhutamisel ei räägita valjemini. Varieeritakse toonikõrgusi. Jaapani keelt räägib umbes 130 miljonit inimest. Enamik neist elab muidugi Jaapanis. Suuri jaapani keelegruppe leidub ka Brasiilias ja Põhja-Ameerikas. Need on Jaapani väljarändajate järeltulijad. Päris kakskeelseid leidub üsna vähe. Aga just see peaks meid ju motiveerima seda nii põnevat keelt õppima!